Sisukokkuvõte
Eesti Video esimene videoringvaade "Eestimaa"
Viiendad ülemaailmsed Eesti päevad ESTO 88 Melbourne’is
28. detsmbrist kuni 4. jaanuarini toimusid Melbourne’is ESTO päevad. Hinnanguliselt oli viiendatel ülemaailmseltel Eesti päevadel viis kuni kaheksa tuhat osavõtjat. Need olid esimesed ESTO päevad, kus said kokku välis- ja kodueestlased. Kaadrid Melbourne’i tänaval sõitvast trammist, millel lehvib ESTO lipp. Pargis on koos palju eestlasi kodu- ja välismaalt. Lennart Meri valges ülikonnas fotografeerib usinalt. Uduselt videopildilt võib ära tunda tuttavaid inimesi: Enn Põldroos, Vardo Rumessen jt. Kaadris ESTO päevade pidulikult avamiselt.
Räägib Eesti Video direktor Viktor Siilats.
Viktor Siilats meenutab ESTO päevi Melbourne’is. Eesti Video firmasse tuleb pidevalt kirju, eks püütakse neile jõudumööda ka vastata, lubab Siilats.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu
Ringvaate reporter Piret Sauter juhatab Raekoja platsilt teemalõigu sisse ja intervjueerib Heinz Valku, kes on minemas Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu istungile Matkamajas. Heinz Valk räägib eelmisel päeval parlamendis vastu võetud keeleseadusest, mis on suur võit eestlastele ja kõikidele Eestimaa edumeelsetele jõududele. Enne volikogu algust intervjuu EMSi ajalootoimkonna esimehe Mart Laariga, kes oli ka seltsi ametlik esindaja Austraalias. Laar tänab ESTO päevade korraldajaid ja Adelaide Eesti Seltsi kauni sinimustvalge lipu eest, mis Eestisse kaasa anti. Lipp ripub vestlejate selja taga seinal. Laar räägib EMSi eelmise aasta saavutustest: seesama Adelaide seltsi lipu väljatoomine, mälestuste kogumise aktsioon, Vabadussõja mälestussambad jpm. Räägib ka tegevusplaanidest uuel aastal: ajaloo alal hakatakse tõhusalt arendama kirjastustegevust – välja andma mälestusi, mida rahvas on seltsile saatnud. Soovitakse teadvustada ja tähistada Eesti ajaloo tippsündmusi: on Vabadussõja mälestusaasta, tulemas märtsiküüditamise aastapäev, Tallinna pommitamise aastapäev. Suvel on ees mitu olulist juubelit: Jakob Hurt 150, Eesti piibel 250, Landeswehri üle saavutatud võidu 70. aastapäev – sel päeval taasavatakse üle Eesti ilmselt 10–15 Vabadussõja monumenti. Oluline on ka esimene kindel koostööprojekt väliseestlastega: sel suvel asuvad aktiivselt tegutsema töörühmad koos väliseesti noortega. Volikogu koosolekut juhatab Trvimi Velliste. Püsti seistes lauldakse koos laulu “Eesti lipp”.
Eesti NSV Ülemnõukogu istung võtab vastu keeleseaduse.
ENSV Ülemnõukogu võtab vastu Eesti Keeleseaduse 18. jaanuaril 1989 (ETV materjal). Kõnelevad Arnold Rüütel ja Enn-Arno Sillari. Toimub hääletamine, keeleseaduse poolt on 204 rahvasaadikut, vastu 50, erapooletuid 6.
Reklaam: Kalevi šokolaad
Lauljanna Kanni Kutman ja ansambel Fix. Muusikavideos kõlab laul “Mõtisklus”.
Eesti olümpiaspordi konverents Estonia teatrisaalis
Eesti spordirahva valitud delgaadid ja külalised kogunesid Eesti olümpiaspordi konverentsile Estonias (ETV materjal). Konverentsi avab olümpiavõitja Jaan Talts. Konverentsi juhtima valiti ENSV välisminister Arnold Green ja sekretäriks teeneline ajakirjanik Lembit Koik. Ligi kuus tundi kestnud aruteludes ühinesid erinevad seisukohad kindlaks veendumuseks, kui kell 18.38 juristid Tõnu Kõrda ja Arvo Junti said välja kuulutada konverentsi otsuse: jätkata 1923. aastal loodud Eesti Olümpiakomitee tegevust. Vastuvõetud otsus on ühehäälne. Konverents valis otse komitee kaks liiget – Arnold Green ja Atko Viru, kes valivad seejärel 13 ülejäänud olümpiakomitee liiget. Toomas Uba küsib Arnold Greenilt ja Atko Virult, mis on vastloodud olümpiaorganisatsiooni esmaülesanne? Arnold Green: "Esmaülesanne on komplekteerida komitee, neid inimesi on vaja väga põhjalikult ja hoolikalt valida. Nendest oleneb kõik see, kuidas me suudame täita spordiüldsuse lootusi." Atko Viru lisab: "Peame väga tähelepanelikult vaatama, et need keerulised strateegilised ja taktikalised ülesanded saaksid kõige paremate meeste poolt käsitletud."
Eesti Üliõpilaste Seltsi taasasutamine Tartus
Eesti Üliaõpilaste Seltsi tegevuse taastamine ja lipu õnnistamine (ETV materjal). Tartu Peetri kirikus toimub jumalateenistus. Sisse kantakse sinimustvalge lipp. Kirikusaal on rahvast täis, palju EÜSi vilistlasi. EÜSi lipp saab õnnistatud. Vana EÜSi maja toonasel Gagarini tänaval Tartus. Maja spordisaalis toimub seltsi pidulik taastamiskoosolek. Kohal on enam kui poolsada EÜSi vilistlast. Esiplaanil kaadris Ain Kaalep, Sulev Vahtre. Koosoleku avab EÜESi viimase eestseisuse liige Harald Tammur. Esimese tudengina kahekümne hulgast võetakse EÜSi liikmeks eesti filoloog Margus Kasterpalu.
Monumendi ehitamine president Konstantin Pätsi kodukohta Tahkurannas
1939. aastal püstitati Konstantin Pätsi kodukohta Tahkurannas mälestusmärk, mis juulis 1940 lõhuti. Monumendi taastamistööd võttis ette kunstikombinaat ARS. Ants Leemets ARS Monumentaalist tutvustab samba taastamisprojekti, mille autorid on Andres Mänd ja Mati Karmin. Lühikommentaari annab ka tööline Aaro Aljas.
Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseum ja kirjanik August Mälgu talu
Ülevaate Eesti NSV Riiklik Vabaõhumuuseumi ja kirjanik August Mälgu talu olukorrast teeb ajakirjanik Katrin Saks. Tema selja taga on uhke lagunev suvevilla, Liberty suvemõisa üks hoone, kus nõukogude ajal asus Rocca al Mare pioneerilaager. Mõni aasta tagasi anti suvemõisa hooned üle vabaõhumuuseumile. Loodetavasti need restuareeritakse, sest kaunis puitarhitektuur vajab säilitamist, neil hoonetel on oma ajalooline väärtus, usub Saks. Järgmine teema – vabaõhumuuseum: muuseumi eel- ja sünnilugu, asutamine 1957, esimene eksponaat saabus 1958 südasuvel, külastajatele avati 1964, mil oli valmis kolm talukompleksi. Kaadrid vanadest hoonetest, rehielamud, saunamajad, tuuleveski, kiviaiad jpm. Saks räägib oma saatesarjast “Uhkus või häbi?” ETV-s. Ta leiab, et ka praegu on Vabaõhumuuseum pigem häbipaik: pooled talukompleksid on kinni – Rocca al Mare asukoht on liiga niiske, et puitarhitektuur siin hästi säiliks. Majad lihtsalt mädanevad ära, ei jätku vahendeid ega töömehi, kes seda tööd tunneksid ja taluhooneid korras hoida ega ka uusi juurde ehitada. Kahjuks on muuseumile suurt kahju teinud pidevad tulekahjud. Maha on põlenud ka muuseumi esimene, kõige vanem ja uhkem talukompleks – Sassi-Jaani talu. Katrin Saks on tulnud muuseumi väravast 300 meetrit Kakumäe poole, kus asub kirjanik August Mälgu Lagle talu, mille 1937. aastal kinkis kirjanikule Eesti Vabariigi valitsus. Omal ajal asus maja keset põlde, nüüd on üsna talu lähedale ehitatud majad. Maja näeb halb välja. Siin on elanud väga palju inimesi, küll aga mitte ühtegi õiget peremeest. Varsti peaks selle maja peremeheks saama Kirjanike Liit ja neil on plaanis jäädvustada siin ka August Mälgu mälestus. Ümberringi majad, mida asuti ehitama 1950ndatel aastatel, krunte on siiakanti antud ka hiljem. Vaated Tanuma tänava uuselamutele.
Näitus "Kolmevärviline Eesti" Eesti Ajaloomuuseumis
Näitusel “Kolmevärviline Eesti” on reporteri vestluskaaslane EAMi teadusdirektor Vello Kuldna, kes räägib, kuidas näitus teoks sai: “Näituse mõte tekkis eelmisel aastal, kui Eestis hakkasid toimuma suured murrangulised sündmused. Uurisime, mis on meie fondides järele jäänud Eesti vabariiki kajastavatest materjalidest. Sõjajärgsel ajal kaotas muuseum eksponaate, inimesi – kogu teaduslik kollektiiv arreteeriti. 1951 puhastati muuseum nn kahjulikest materjalidest, mis lausa hävitati. Paljusid esemeid ja asju on toonud ka inimesed, iga päev tuuakse neid juurde.” Kaadrid eksponaatidest: mundrid, kujud, ajalehed ja artiklid, dokumendid, raamatud, aabitsad, eesti keele õpikuid. Näitusel on palju rahvast. Reporter Piret Sauter sirvib ka näituse külalisteraamatut ja loeb mõned sissekanded ette.
Ülevaade rajooniajalehtedest
Tutvustatakse artikleid ajalehtedest, mis hiljuti oma endise nime tagasi said: Viru Sõna, Saarte Hääl, Pärnu Postimees, Sakala.
Reklaam
Reklaamitakse Kalevi närimiskummi, reklaamivideos laulab Ivo Linna, tema ümber tantsivad kabareetantsijad, publik närib hoolega nätsu.
Tutvustatakse tootmiskoondis Livikot ja selle tooteid. Tootmisdirektor Arno Narro tutvustab toodangut: liköörid Vana Tallinn ja Lõunamaine, aperetiivid Kungla, Bitter, Klarett, kibe nastoika Tarvas, rahvuslik viin Viru valge, Balti džinn, liköör Kännu Kukk. Nüüd võib turustada just rahvuslikke jooke Moskva kontorist sõltumata. Reklaami lõpus kõlab laul “Ikka viin, viin, viin” ansambli PS Troika esituses.
Ansambel Fix
Muusikavideo laulust “Kui ootan sind”. Laulab Evald Raidma.
Videotervitus Austraaliast perekond Ruutsoole
Perekond Ruutsoode kodus Toomkooli tänaval istuvad kahhelahju juures koos Aino Ruutsoo ja Albert Ruutsoo ning nende poeg Rein Ruutsoo. Vaadatakse televiisorist videotervitust, mis tuleb kaugelt Austaaliast Melbourne’ist ESTO 88 päevadelt. Ekraanil Alberti õde Aino ja tema abikaasa Lembit Härm. Aino: „Armas Albert, Aino, Rein. Meie oleme üle elanud kõige ainulaadsemad ESTO päevad, ainulaadsemad selle pärast, et meil oli palju isiklikke kokkupuuteid niipaljude kodueestlastega. Oleme ärkamisaja idee mõju all. Me oleme väga tänulikud kõigile meile kodueestlastele, kellel oli võimalus siia tulla ja meiega koos kaasa elada nendele päevadele. Need olid tõelised pidupäevad, aga ühtlasi ka täis liigutuspisaraid. Ma ütlen omalt poolt teile tervitusi ja soovin teile kõige paremat järgmiseks aastaks ja järgnevateks aastateks. Ja nüüd ma luban ka teistel võib-olla paar sõna öelda. Kõige pealt minu tugevam pool Lembit.“ Lembit Härm: „Terviseid armsad. Täna oleme siin koos, et tervitada ESTO 88 pidupäevi…“
Vastutervitused tulevad ka perekond Ruutsoolt. Albert Jaan Ruutsoo: „Hakkaksin siiski peale mitte perekondlikult, vaid ESTO päevadest. Mis sa arvad?“ Albert vaatab abikaasa Aino poole. „Olen ka ESTO päevade rõõmu osaline. Ja elasin sellele kaasa vist sama tugevalt kui teie seal. Nüüd oli mul võimalus kuulda, et Aino hääl on muutunud veel otsustavamaks, sest ta on pidanud elama 44 aastat olemasolu võitlust. Ja see on toonud pisut-pisut terast kunagise nii mahedahäälsele Ainole. Tahaksin soovida Aino sulle sama selgust, millega sa väljendad ennast ja hoiad vaos oma tundeelu, mis Ruutsoode puhul on ju ülemäärane vahel. Ja see on mõjunud kindlasti hästi su perekonna kasvatusele. Ma ei ole suutnud nii hea end valitsev isa olla kui sina oled kindlasti lastele oma ema. Rõõmustan väga sinu ja su laste üle. Ja eriti ka, et Eeva kirjutas jõuludeks nii toreda trvituse, et ta ei pidanud seda paljuks, pidas meid meeles. Mõtlen kõikidele kuni Robert ja Malcomile välja. Mul oli võimalus näha teid, teie žestikulatsiooni, teie ilmete vaheldust, mis ei ole kivinenud. Ärge kunagi muutuge statuadeks, kujudeks, vaid jääge elavateks inimesteks, kellel on soe süda ja selge mõistus ja endine armastus meie mitmes mõttes paljukannatanud sünnimaa vastu. Mu kõrval on mu poeg, kelle on kasvatanud üles mu ainulaadselt tubli Aino ja Rein viib edasi kõrgemalt seda lippu, mida ma nii kõrgel ei ole suutnud neis keerukais aastais hoida. Olgu teil head aastad ja päevad.“
Aino Laine Ruutsoo: „Mina tahaksin öelda, et geograafilised ja ajalised kaugused ei saa perekonda lahutada. Tervitan kõiki ja ootame väga igasuguseid suhteid!“
Reporter uurib Rein Ruutsoolt keeleseaduse kohta. Rein Ruutsoo: „Noh see keeleseadus on mõneti võib-olla nende ürituste jätk, millega me 1980 neljakümnekesi alustasime. Ja võib-olla ka esimene vili, sest siiamaani on rohkem aetud juttu. Kuigi ma pean ütlema, et kui ma seal saalis viibisin ja hääletus lõppes, siis kui võrrelda selle aplausiga, mis anti suveräänsusdeklaratsioonile, oli see natuke ettevaatlik, häbelik, püsti ei tõustud, mindi laiali. Tunti, et midagi on tehtud, aga midagi on ka valesti. Ütleks, et see on suur saavutus, vaatamata sellele, et ei ole see, mis ta peaks olema. See on esimene samm eesti keele positsioonide kindlustamisel. Vaadates 1980. aastast tagasi selle pilguga, on see täiesti uskumatu, erakordne. Kuid demokraatliku ühiskonna taustal, kus võiks rääkida suveräänse rahva õigusest nõuda endale midagi, on see muidugi piinlik, traagiline, kuidas me nurume meeter meetri haaval tagasi seda, mis meilt ükskord tankidega võeti.“
Vaata lisainfot selle filmi kohta
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.