Sisukokkuvõte
Videoringvaate „Eestimaa“ maikuu uudised.
Balti Rahvarinnete assamblee Tallinnas
Tallinna poliitharidusmajas toimub 13.–14.05 Balti rahvarinnete assamblee. Ühisele arupidamisele on kogunenud Baltikumi demokraatlike liikumiste esindajad, kokku üle 400 inimese. Assamblee eesmärk on välja töötada ühised seisukohad ja juhtida maailma tähelepanu Balti probleemidele. Luuakse ka ühine platvorm mõne nädala pärast algavale Rahvasaadikute Kongressile Moskvas. Assamblee kulminatsioon on manifestatsioon Tallinnas raekoja platsil. Heisatakse kolme riigi rahvuslipud, peetakse kõnesid. Kõneleb Heinz Valk, kes kuulutab välija Balti tee: „Sellega me rõhutame kolme Balti riigi õigust oma tee valikule. /---/ Me jääme oma tahtele kindlaks ning rajame seda teed kasvõi toll tolli haaval vankumatus veendumuses oma õiguse võidulepääsule!“ Plats on rahvast täis, aplodeeritakse, naine pühib pisaraid. Kohal on palju välisajakirjanikke. Kõneleb Mati Hint, kes meenutab Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ja riikide keerulist saatust. Sinimustvalgetes dressides sportlased toovad lavale tõrviku, mis on läbinud Balti riigid – tõrvikust süüdatakse ühtsust ja lootust sümboliseeriv tuli.
Interrinde Eesti iseseisvuse vastane miiting Tallinnas
23. mail on kogunenud Linnahalli juurde Interrinne, et oma arvamus Eesti asjadest välja öelda. Kohal on palju rahvast. Kõneleb interliikumise juht Jevgeni Kogan (vene k): „Ma viibisin Balti rahvarinnete assambleel, kus taheti likvideerida Nõukogude Liit ja siis toime tulla meiega. Nad tahavad, et me siit lahkuksime. /---/ Kui eesti rahvas lõpuks ärkab nendest uimastistest, mis talle pähe puistatakse, siis ma usun, et me kõik koos suudame võita.“ Rahvas aplodeerib aktiivselt.
Reklaam: kalurikolhoosi Oktoober tooteid
Reklaamitakse kalakonserve ja veepuhastusseadmeid. Noormees püüab jõe ääres spinninguga kala. Veest kerib ta välja konservikarbi. Selgub, et kolhoosis Oktoober toodetakse ligi 30 eri liiki konserve, sh delikatesskonserve – Sprotid õlis, mille valmistamiseks kasutatakse suitsutatud Läänemere kilu, ja Räime taimeõlis. Kirjeldatakse toodete maitseomadusi. Lõpukaadrites erinevad konservid: Sprotipasteet, Sprotid õlis, Sardiin õlis jm. Noormees laob priske saagi (paarkümmend konservi ) seljakotti. Tutvustatakse ka Toilas asuvaid parimaid Põhjaranniku veepuastusseadmeid.
Jalgrattamatk "Kuhu lähed, Virumaa?" Kirde-Eestis
Kolm ja pool tuhat jalgratturid asutavad matkale Kirde-Eestisse loosungi all „Kuhu lähed, Virumaa?“. Matkalised kogunevad. Üheskoos sõtkuti pedaale neli päeva Ida-Virumaa teedel. Kaadris plakatid „Siiski tahan veel elada“, „Vaikust Võrnu külale!“. Läbiti 170 kilomeetrit. See, mida nähti, oli rohkem kui masendav. Üles jääb küsimus: kas ja millal vabaneb Viruma barbaarsest loodusreostusest? Kaadris jalgratturid puhkehetkel ja maanteel; reostatud loodus; mahajäetud kaevandused; eesti- ja venekeelne silt „Seis! Ohtlik tsoon!“; tuhamägesid ümbritsev tühermaa; matkalised toimetavad telklaagris: sätitakse end sisse, hooldatakse rattaid; matkajad teel – mööduvatele jalgratturitele lehvitab vana mees aia ääres sinimustvalge lipukesega. Matkaliste tee viib ka läbi Sillamäe linna. Kaadrid Sillamäest ja linnamiljööst.
Üliõpilaskorporatsiooni Vironia taasasutamine
Endine Võidu väljak Tallinnas. Jaani kirikus toimub 13. mail üliõpilaskorporatsiooni Vironia taasasutamise jumalateenistus ja lipu pidulik õnnistamine. Lipp altaril, kirikusaal on rahvast täis – kõrvuti koguduse liikmetega istub saalis palju külalisi, sugulasi, tuttavaid, et oma südames kaasa elada Vironia tulevikule. Oma õnnistuse annab lipule Jaani kiriku õpetaja Peeter Karma. Vanad korporatsiooniliikmed võtavad lipu üle. Piiri taga on korporatsiooniliikmeid ligi 300, Eestis on endisaegseid liikmeid veidi üle 30. Lipp kantakse kirikust välja, lipule järgnevad vanad ja noored korporandid. Koos minnakse Tallinna Reaalkooli, kus pidulikul aktusel võetakse korporatsiooni vastu 27 noort meest. Kõlab „Gaudeamus“. Lipp antakse pidulikult üle uuele noorenenud eestseisusele. Õhtul toimub Glehni lossis Vironia ball. Lossipargis intervjueerib reporter Vironia kauaaegset liiget Endel Kullamaad ja noorliiget Tanel Rossi. Kaadrid ballimelust: mängib kammeransambel, hiljem tantsuorkester; nii vanad kui noorliikmed koos abikaasade ja neidudega; avavalss.
President Konstantin Pätsi matmiskoha otsingud Venemaal Buraševos Kalinini oblastis
Uurimismeeskond on taas Kalininis (nüüd Tver), kust on pärit viimased andmed president Konstanin Pätsi kohta. Uurimismeeskond kaevab Buraševo küla mahajäetud kalmistul, mis asub Kalininist 15 km kaugusel. Pioneerid augu serval vaatavad pealt. Töid teostab Eesti Muinsuskaitse Selts. Räägib Leedu antropoloog Rimantas Jankauskas (vene k): „See oli luureekspeditsioon. Kontrollisime mitut kohta, kuhu võis Päts olla maetud. Dokumente identifitseerimiseks on vähe. On teada ta kõrge vanus ja hammaste puudumine. See on kõik. On vaja koguda kõik andmed, mis võivad leiduda haigla arhiivides, et identifitseerida ka teisi sel ajal surnuid. Siis saaks piirata otsingute ringi. Praegune koht Buraševo metsas on umbes 1000 ruutmeetrit. /---/ Mis on teada Pätsi haigusloost? Sellega tutvumine vapustas mind kui inimest. Vana ja üksiku inimese tragöödia. Suletud psühhiaatriahaiglasse. Haiguslugu näitab, kuidas rutiine masin võib siiski suhteliselt terve inimese lömastada. Tegelik diagnoos oli ju üldine – aju arteroskleroos, mis on ka loomulik sellele eale.“ Kaadris Pätsi haiguslugu. Vello Lõugas kommenteerib väljakaevamiste käiku ja näitab seitset lahtikaevatud hauda, kus võis olla presidendi matusepaik: „Kokku oli seitsmes hauas kümme inimest. Meie Leedu kolleegid Urbanavičius ja Jankauskas uurisid luustikke, määrasid ära antropoloogilise vanuse. Need ei olnud presidendi jäänused.“ Otsinguid tuleb jätkata, aga ring on tõmbunud koomale, kohti, kust otsida, jääb juba vähemaks. Neli meest istuvad pingil. Noorem küsib Matti Pätsilt: „Kas sind lahutati kohe perest ära?“ M. Päts: „Jah, selsamal 26. juunil 1941. Sattusime vennaga Ufaas ühte laste suvelaagrisse. Suve lõppedes paigutati meid vennaga Ufaa erinevatesse lastekodudesse.“ Päts meenutab lastekodu aega, suhtumist temasse kui presidendi lapselapsesse. Lahkutakse Buraševost. Metsaalune ja lahtikaevatud hauad on korda tehtud.
Reklaam: tutvustatakse kooperatiivi Flores tegevust
Tutvustatakse kooperatiivi Flores, mis asutati 1987. aasta detsembris Tallinnas. Praegu on kooperatiivis 60 liiget, vajadusel kasutatakse ka tööjõudu lepingute alusel. Kooperatiivil on neli lilleäri: kolm Tallinnas ja üks Keilas. Tallinnas on ka 10 lillemüügikioskit. Lilled kasvatatakse kooperatiivi oma aiandis. Täiendavalt ostetakse lilli elanikkonnalt ja Nõukogude Liidu lõunapiirkondadest. Lillekauplus Flores Müürivahe tänaval. Kauplusetöötaja toimetab poes, paigutab ja kohendab lilli. Kaadris: lillekimbud, -korvid ja -dekoratsioonid, lõikelilled ja potitaimed, pärjad ja leinakimbud. Inimesed uudistavad kaupluse akna taga lillede väljapanekut. Lilleseadja paneb kokku uut kimpu.
Kevadmeeleolu Tallinna 13. keskkoolis
Kaadris Lasnamäe 9-korruselised kortermajad ja Lasnamäel asuv Tallinna 13. keskkool, toona maailma suurim eestikeelne kool. Algklassi lapsed joonistus- või tööõpetustunnis. Pidulik abiturientide aktus, laval laulavad rahvariideis algklassiõpilased laulu „Eesti lipp“. Lava serval kased ja Eesti lipp. Vanemate klasside neli õpilast esitavad luulekompositsiooni. Pisipõnn helistab abiturientidele viimast koolikella, tema kõrval kooli direktor Rein Kamps. Abituriendid kingivad lemmikõpetajaile lilli.
Reklaam: tutvustatakse tootmiskoondise UKU näitust Tammsaare majamuuseumis
Tammsaare majamuuseumis on üles pandud rahvkunstimeistrite koondise UKU toodete näitus. Eri maakondade rahvariiete täiskomplektid: seelikud, pluusid, põlled, tanud, vööd, sõled, kaelaehted… Aga ka hällid, laastukorvid ja -märsid, puitnikerdustega karbid, õllekapad ja saunakibud, puulusikad, rahvusmustritega vaibad. Eraldi väljapanekus on ehted: kuhiksõled ja vitssõled, kaelakeed, vitssõled jpm. Lisaks sepistatud küünlajalad, metallist ehistööd – kruusid, kannud ja pokaalid, kohviveski ning lõpuks kirikindad.
Intervjuu õllerestoran Kuller juhiga ja kooperaatorite mured
Toompeal asub õllerestoran Kuller. Ettevõtte juht Ants Žukovitš räägib restorani loomise tagamaadest ja hetkeseisust. Praegu läheb äri hästi, leiab Žukovitš, kuid kardab kitsendusi: „Viimane ministrite nõukogu määrus 29. detsembril 1988 piirab kooperatiivide tegevust – riik kirjutas ette, mida kooperatiivid teha ei tohi. Kõige suurem hoop tuli videokooperatiividele ja videoteenusele, keelati videote näitamine. Taustamuusikana kooperatiivis ja baaris on video asendamatu. Rahvas tahab ja on nõus vaatama lihtsalt taustana. Päris tühjas saalis istuda on ka nagu mõttetu.“ Videokooperatiivid kaotasid kõik – saalid, tehnika jms, mille alla oli pandud meeletu raha. Kooperatiivid on riiklike asutustega võrreldes ebavõrdses olukorras, riigiasutused saavad toorme omahinnaga, ent toitlustuskooperatiivide hinna kujundab turu konjunktuur, seega rahvale on hinnad kõrgemad. Kaadris rahvast täis õllesaal, seinal mängib televiisoris video. Tänaval müügilett: mahlaautomaat, koogid, pähklid.
Tartu 11. levimuusikapäevad
Tartus toimuvad 11. levimuusikapäevad – muusikutele suur ühistegemise ja koosolemise rõõm. Tartu linnavaated. Tartu ülikooli korvpalliväljakul esineb rokkansambel. Ilm on ilus. Publik elab rajult kaasa, tütarlapsed murul söövad rahulikult pulgajäätist, noormees fotografeerib, titt magab magusasti vankris, sadamasillal õõtsutavad noored rokirütmidega kaasa, vabaõhupuhvetis müüakse šokolaadi, publik kuulab ja jalutab
Vaata lisainfot selle filmi kohta
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.