Faijafilm Portra 400 (2022)

Erinevate ajastute filmifotodest konstrueeritud fotofilm, mis jutustab loo kolmest põlvkonnast: autorist, tema isast ja vanaisast. Filmi põhiteema on emotsioonid ja kuidas me nendega toime tuleme.

Mida vanemaks me põlvkondade kaupa saame, seda vähem kalduvad soomlased oma emotsioonidega tegelema. Filmi režissöör üritab jääd murda, kasutades fotofilmi isegi ettekäändena keerulisemate küsimuste esitamiseks.
Režissööri vanaisa pidi veetma seitse aastat rindel ega rääkinud sellest hiljem. Vähemalt polnud tal selleks aega, enne surma autoõnnetuses, kui poeg oli kõigest 16-aastane. Režissööri isa kuulub sõjajärgsesse põlvkonda, kelle oma isad üritasid veel ühiskonda tagasi kohaneda ja oma traumadega toime tulla. Kui te seda ei suutnud, peeti seda pigem nõrkuseks kui vaimse tervise probleemiks. Selline lähenemine on ühiskonda kinni jäänud ka hilisematele põlvkondadele ja kuigi näib lõplikult muutuvat, on see jätnud oma põlvkondliku mõju miljonitele inimestele.
Lugu jutustatakse läbi millegi, mis neil on ühist – fotograafia kaudu. Nende mõlema ja sugulaste erinevatest ajastutest tehtud filmifotosid kasutatakse tähenduste loomiseks ja võib-olla annab aimu, kuidas isa oma emotsioonidega toime tuleb – mis erineb oluliselt režissööri stiilist. Seda soovib režissöör filmiga uurida, külastades samal ajal oma isa jaoks olulisi kohti. Kas ta võiks isegi leevendada emotsionaalset pakki, mida tema isa kaasas kannab – või on selle järele isegi vajadust?

Märksõnad: emotsionaalne | fotograafia | isa ja poja suhted | psühholoogia  | põlvkondade side | Vaata kõiki »