Paradiisilinnud (2022)

Rahutu hing rändab harmoonilises paradiisis.

Hall. Udu. Me liigume läbi vine. Inimeste kontuurid on näha läbi tiheda udu. See tundub olevat mingi ebamaine maailm. Jõuame Indreku juurde, kes püüab kärsitult kala. Ta suhtleb kaladega läbi jääaugu. Tal heliseb telefon ning saabuvad sõbrad, kes selle idülli lõhuvad.
Keskpäev. Parv kalamehi on jääl. Lahel valitseb kerge briis. Jõuame Indreku juurde, kes on endiselt kärsitu. Tal heliseb
telefon ja ta ajab oma sõbraga telefonis lora. Peale kõne urineerib ta järvejääle ja läheb minema ilma kalata. Suur torm. Tuul on puhunud jää tükkideks ja hunnikutesse. Töökojas me näeme Indrekut võrku kudumas. Ta on selgelt
proff. Töö tundub lõputu.
Me liigume mootorsõidukiga lahe jääl. Indrek ja ta sõber istubad päikese käes ja püüavad kala. Samal ajal räägivad nad
kirvestest. Nendega ühineb kolmas mees. Päev lõppeb saagita. Kajakad. Karjuvad kajakad, igalpool. Närviline Indrek püüab ikka veel kala. Ta on üksi kuldse valguse köes. Tema rahutus kulmineerub siin. Ta lõpuks püüab ühe kala, visates selle kohe
ära. Päev lõppeb müstiliste kaadritega lahelt .M e kuuleme maaväliseid helisid, jää on elus.
Järgmisel päeval saabuvad lõunast linnud. Me näeme, et laht on pea, et sulanud. Indrek on ikka veel jääl. Tema näost võib
näha teatud rahu. Kevad on kohal.

Märksõnad: kalamehed | kalastamine | linnud | looduskeskkond | talvine kalapüük | Vaata kõiki »