3. oktavi F (2022)
Huviinfo
Film kuulub lühifilmide kassetti „Kadumise lühikursus“
Emilia Kõiv: „Kasseti lõpetab meeliülendavalt jabur ooper-vestern, Eeva Mäe „3. oktavi F“. Raplamaa vanglast – tõesti, kui kuskil Eestis on üldse Metsik Lääs – vabaneb relvaäss Mario (Ekke Märten Hekles), kellele astub vastu libe šerif (Tambet Tuisk). Keskset rolli kannab hoopis Mario õde Ada (Triin-Eliis Süld). Hoolimata absurdihuumorist, millest film pakatab, on „3. oktavi F“ tegelikult lugu naistevastasest vägivallast ja perekonnast. Maitsekuse piir on õnneks täpselt ära tabatud – veidrus ja tõsine teema kõlavad kokku nagu Ada lõõritav laul.
„Kadumise lühikursus“ on järjekordne näide kodumaise kino tugevusest. Alati ei ole tarvis pooltteist tundi (või rohkematki, nagu viimasel ajal kombeks on saanud) – piisab 20 minutist, et luua tegelased ja maailm, mis vaatajale ka midagi ütlevad ja kuidagi hinge poevad. See, kui erinevad kõik viis filmi on, teeb terviku üksnes tugevamaks, ükski teos ei astu teisele kandadele. Ja lühikursuseks võib seda nimetada küll – kui kinosaalis lambid põlema löövad, on kadumine mingil määral omandanud uue tähenduse.“
Kõiv, E. (2023). „Kadumise lühikursus“ näitab taas kodumaise kino tugevust. Eesti päevaleht: LP, 6. apr, lk 46–47.
Anne Vetik: „Ooper või vestern? Eeva Mägi ei raatsi valida ja laseb meil sukelduda sürreaalsesse Rapla peegeldusse, kus askeldavad kauboid ja võluvarblased. Naistevastasest vägivallast tõukuv teos on kohati lausa lynchilik, igal juhul huvitav ja terav.“
Vetik, A. (2023). Eesti filmi kiirkursus. Eesti Ekspress: Areen, 12. apr, lk 59.
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.