Operatsioon LARP (2023)

Filmist meedias

Aurelia Aasa: „2018. aasta 7. augustil tabas Eestit sõna otseses mõttes pommuudis, kui NATO hävitaja tulistas Maarjamaa kohal eksikombel välja lahingraketi. Sama päeva õhtul kirjutas Eesti tollane peaminister Jüri Ratas oma Facebooki seinale: „Täna aset leidnud ehmatav vahejuhtum möödus senise info kohaselt tänu Jumalale ilma inimohvriteta, kuid on sellest hoolimata äärmiselt kahetsusväärne.” 2019. aasta veebruaris loeti ebaõnnestunud rakendiotsingud lõppenuks ja tõenäoliselt lebavad raketi riismed endiselt kusagil Eesti soomaastike vahel. Vahepeal on aga valmis saanud Mattias Mälgu joonisfilm „Operatsioon Larp” (2023), mis on inspireeritud 2018. aasta sündmustest.

Filmi idee on paeluv, haakudes Mälgu varasema filmograafiaga. 2014. aastal debüteeris režissöör animafilmiga „Põhjatäht”, kus tõi vaatajate ette detektiivi ja meretähtede veealuse vastasseisu. 2018. aasta traagilises armastusfilmis „Maasikaõgijad” võttis autor fookusse eesti aiapidajate igipõlise hirmu ja nuhtluse, teod. „Operatsioon Larp” ühendab tema varasemast loomingust tuttavaid võtteid. Tragikoomilises loos on näpuotsaga kurba armastust, verd, päevakaja ja musta huumorit. Üks mahlasemaid momente on viimane suudlus Viki ja tema armukese maharaiutud pea vahel — grotesk, mille kannab ketšupise trash-õuduka kõrval välja ainult animafilm. Ka purjus larpijad on filmis alati hea mõte, eriti kui panna nad vastakuti täies vormis NATO sõduritega. Omal moel mõjubki „Operatsioon Larp” torupillihelide taustal kulgeva keskaja-iroonilise, ent samas ka (tahtmatult?) päevapoliitilise vaatemänguna. Illusiooni 15. sajandi iroonilisest kõverpeeglist võimendab ka filmi saatev helimaastik, mille taga on Liina Sumera, kes on ka „Apteeker Melchiori” triloogia üks heliloojatest.

Filmi visuaal ei ole paraku sama nüansirohke. Esiletungiv ja kohati ebaühtlane digi-pliiatsijoon, külmaks keeratud värvipalett ja valitud karakteridisain ei loo tegelaste suhtes nii tugevat empaatiat, nagu need vääriksid. Võib-olla on UPAlik stiil (USAs 60-ndatel hoogu võtnud animavool, mida iseloomustavad julged värvid ning lihtsustatud vormid ja karakterid) valitud kohati brutaalsete sündmuste pehmendamiseks. Sel juhul oleks aga oodanud, et film kargaks veelgi iroonilisemalt ja muretumalt vaatajale näkku ning võtaks seda julgemalt šnitti indie-animatsioonist, sest muus osas jääb „Operatsioon Larp” kinni küllaltki traditsioonilistesse loo jutustamise võtetesse. Visuaalsetele maitse-eelistustele vaatamata on tore, et Eestis on animaautoreid, kes seavad üldfilosoofiliste teemade kõrval fookuse päevapoliitikale.“

Aasa, A. (2023). Eesti animatsioon vajab rohkem refleksiooni [festivalil „Animist Tallinn”, 16.–19.08.2023 linastunud filmidest: Mattias Mälgu „Operatsioon Larp” (2023); Kristjan Holmi „Kaheksandal päeval” (2023); Lucija Mrzljaki ja Morten Tšinakovi „Eeva” (2022)]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 93–98, ill.