Avaleht » Filmiliigid

Apteeker Melchior (2022)

Põhineb Indrek Hargla raamatul "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Mängufilm | Põnevusfilm | Eepiline/ajalooline film | Kriminaalfilm Kestus: 90:00

Huviinfo

Filmi saamisloost

Katke intervjuust produtsent Kristian Taskaga

Millal Melchiori filmisaaga algas?

Erinevad filmitootjad on ammu hellitanud unistust apteeker Melchiori seiklusi filmida. Ühel mälestusväärsel PÖFFi järelpeol 2016. aastal sattusime usalduslikult rääkima filmistuudio Nafta Filmsi produtsentide Esko Ripsi ja Diana Mikitaga. Nagu järelpeol ikka. Pihtisime seal vastastikku, et tahaks kangesti Indrek Hargla Melchiori-saagast filme teha. Leppisime kokku, et hakkame kõik filmiõigusi püüdma ja kui keegi saabki, siis teeme filmi koos. Mis ka juhtus. Kokku on Melchioril viis produtsenti, lisaks Taskale ja Ripsile veel Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu.

Ja mitte ühe, vaid kolm filmi korraga. Sel aastal linastub ju veel kaks Melchiori filmi.

Minu isa Ilmar Taska tunneb üht «Sõrmuste Isanda» produtsenti, kes tootis Uus-Meremaal selle triloogia filme koos, ja sealt tuli mõte niimoodi Eestis kah teha. Kui ajaloolise filmi suured dekoratsioonid vaid ühe filmi jaoks üles ehitada, läheks tegemine ikka väga kalliks. Aga kolme koos tootes saab mitmeid võtteid samades kohtades teha.

Teiseks annab see võimaluse kolme filmi sarjana koos müüa. Pole välistatud ka võimalus, et saame lood kunagi ümber lõigata kuueks 45-minutiliseks osaks, nii et sellest moodustub telesõbralik sari.

Loe edasi:
https://kultuur.postimees.ee/7501346/apteeker-melchior-on-kutsutud-maailma-terveks-ravima
Alla, H. (2022). Apteeker Melchior on kutsutud maailma terveks ravima. Postimees: AK, 16. apr, lk 22–23.

Filmist meedias

Ralf Sauter: „Hirmkallis kodumaine suurfilm «Apteeker Melchior» seab endale mitu suurt eesmärki: raamatukangelast Melchiori kehastab filmivaatajale võõras näitleja, tegevuspaigaks on sajanditetagune Tallinn ning keskne mõrvalugu peab põnevust hoidma. Napilt närvikõdi pakkuv «Apteeker Mel­chior» täidab eesmärgid poolenisti, kuid äratab huvi, kuidas Melchiori tegelaskuju järgedes edasi areneb.“ /---/

Loe edasi: https://kultuur.postimees.ee/7499487/apteeker-melchior-voiks-veidi-rohkem-pingutada
Sauter, R. (2022). Apteeker Melcior võiks veidi rohkem pingutada. Postimees, 13. apr, lk 16.

Hendrik Alla: „“Apteeker Melchior” on puhtakujuline žanrifilm, kostüümidega ajalooline krimilugu, mille ülesanne on publik kinno tuua ja seal poolteist tundi meelt lahutada. Niisugusena on ta hästi konstrueeritud ja vastab kõigile reeglitele, mida produtsent Taska, kes Los Angeleses filmitegemise tarkusi õppinud, ka hästi tunneb. Ma muidugi mõistan kriitikuid, kes ootaksid keskaja-filmilt pigem midagi niisugust nagu Vene vanameistri Aleksei Germani viimane teos “Raske on olla jumal” (2013, vendade Strugatskite samanimelise jutustuse järgi). See tähendaks siis ligi kolme tundi mustvalget poris ja armetuses rähklemist. Mulle endale ja usun, et ka enamikule kinokülastajatest sobib praegusel karmil ajal paremini pigem eskapistlik meelelahutus kui tõsimeelne art house.

Eesti keskajast rääkivat filmi pole meil ammu olnud. Madis Ojamaa “Verekivi” linastus 1972. aastal ja Olav Neulandi “Hundiseaduse aegu” 1984. aastal. On küsitud, kas “Apteeker Melchiorist” saab nüüd uus “Viimne reliikvia” (1969). Eks see sõltub filmilevitajate osavusest ja vaatajate innukusest, kuid kõik tingimused on selleks loodud: uhked kostüümid, hoolikalt ajalooline kunstnikutöö ja põnev süžee. Muide, ajaloolises plaanis ei saa neid kahte filmi kõrvutada. Venelased põletasid Pirita kloostri maha 16. sajandi teisel poolel, seega uusajal, kuid apteeker lahendab mõrvu 15. sajandi alguses, hiliskeskaja haripunktis.“

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7501577/hei-melchior-vala-oige-mulle-uks-tohus-apteegimoot
Alla, H. (2022). Apteeker segas tõhusa ravimi. Postimees: AK, 16. apr, lk 20.

Loe ka:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/keskaja-roomud/
Noorkõiv, M. (2022). Keskaja rõõmud. Sirp, 29. apr, lk 32.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm