Kratt (2020)

Filmi saamisloost

Katke intervjuust Rasmus Merivooga

Aga kuidas sa „Kratini“ jõudsid?

Ma olen pärast „Buratinot“ proovinud eri projekte käima tõmmata ja kui Tallifornia (Rain Rannu ja Tõnu Hiielaidi produktsioonifirma – Toim.) helistas, oli „Kratt“ parasjagu laual.

Aga mõte ise tuli kusagilt kosmosest, nagu nad ikka tulevad. Äkki on lihtsalt peas idee. Ja siis hakkad tõmblema.

Pärast „Buratinot“ olin ma süsteemis pettunud. Mulle tundus, et nii ei saa filmi teha ja otsisin väljapääsu. Proovisin alternatiivseid ameteid, olla õpetaja, nagu ema, või kommunaalpoliitik, nagu isa, ja kui lõpuks lasti mind ka seriaali („Teine võimalus“, 2018 – Toim.) pealt lahti ning ka televisiooni uks ei viinud mind kuhugi, tundus, et ega vist peale filmi mul polegi midagi teha. Ja siis Tõnu (Hiielaid) helistaski. Kuna mu poeg Harri käis Spot of Tallinnas tõuksitrennis, kohtusime seal ja lõime käed. Alles pärast filmi avastasin, et elamuskeskus Spot of Tallinn asub aadressil Krati 2.

Aga küpses see film minus aastast 2015. Stsenaarium valmis 2019. Seal on väga palju igasuguseid detaile, mida leida, kui otsida. Ja ka suuri lugusid. Kaalusin isegi, et pühendaks filmi semiootikutele. Tean, et on tehtud selliseid filmiõhtuid, kus filmi vaadatakse kaaderhaaval ja analüüsitakse iga detaili. See on väga ilus mõte. Selle lootusega on mõnus filmi teha. Umbes sama, et teed hea söögi, sest tead, et tulevad näljased, kes söövad kõik ära ja hindavad sinu kokakunsti.
/---/

Intervjuu täistekst:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94087247/tulnuka-autor-rasmus-merivoo-kasutas-uues-ouduskomoodias-kratt-baltisaksa-krahvi-poorast-elulugu
Jõgeva, S. (2021). Filmikunst kui üks suur kratt. Eesti Ekspress: Areen, 28. juuli, lk 41–43.

Filmist meedias

Hendrik Alla: „Mõnevõrra nunnust sünopsisest hoolimata ei ole see sugugi lastefilm, sest ette tuleb nii karmi keelekasutust kui ka stseene, mis ongi mõeldud vaataja šokeerimiseks. Nii et nooremate lastega peaksite kinno kaasa minema. „Krati“ sihtrühma on raske määratleda, aga võiks arvata, et täiega lustivad gümnaasiumiealised ja need, kes suudavad end sellisesse vaimuseisundisse viia; samuti filmifriigid, kellele läheb siiani korda Merivoo omaaegse „Tulnuka“-taoline mitu korda üle võlli aetud maailm. Kui žanrifilm võtab ette žanrite segamise, on kasulik, kui vaataja nende žanritega ka hästi tuttav on. /---/

Mul on „Kratile“ kaasa öelda samad sõnad mis Urmas Eero Liivi mullusele õudusfilmile „Kiirtee põrgusse“. See on äärmiselt tähtis Eesti film, mitte sellepärast, et see võiks võistelda publiku­lemmikute ja väga heade filmidega, nagu „Tõde ja õigus“, „Seltsimees laps“ ning „Eia jõulud“. „Krati“-suguste filmide linastumine tõestab, et Eesti filmimaailm on suur, võimas ja täisvereline, kuhu mahuvad ära ka niisugused hea maitse ning selge mõistuse piiril balansseerivad filmid.

Arvustuse täistekst:
https://leht.postimees.ee/7110686/kratt-loob-vikati-vaataja-ajju
Alla, H. (2020). „Kratt“ lööb vikati vaataja ajju. Postimees, 16. nov, lk 19.

Tuuli Põhjakas: „Kahtlemata on Merivool hea maitse, sest sellist konflikti ilusa ja inetu vahel tajuda ja kujutada on üsna keeruline. Eriti sellisel moel, mis ei mõjuks läbinisti räigelt.

Visuaalselt on tegemist üsna sünge filmiga, kus valguse ja varjude vahele jääb alati mingi törts grotesksust ja teadmatust, mis ei muutu kordagi raskeks ega kurna vaatajat ära. Vastupidi, selles on mingit kergust ja voolavust, mis muudab vaatamise kiirelt mööda vihisevaks ja mänguliseks visuaalseks kogemuseks. Eriti neile, kellel rümbarebu seedimist segi ei löö.

„Kratt“ on film, kus kordagi pidurile ei vajutata, mis ehk on kõige imetlusväärsem tõik kogu filmi juures. See on justkui metsik sõit Ameerika mägedel, mille puhul on juba enne vagunisse istumist teada, et seal surrakse nagu mees. Et lõpp tuleb, ent mitte vaguni rahuliku peatumise tõttu, vaid seepärast, et vagun rööbastelt täie hooga välja sõidab. Aga egas see surmasõitu ei lõpeta. «Kratil» tõesõna ei ole ühtegi hingetõmbepausi ning iga kord, kui tundub, et enam pöörasemaks minna ei saa, keeratakse vint mitmekordselt üle.

Kuid „Kratt“ poleks toiminud, kui Merivool poleks õnnestunud tabada ühiskondlikke valupunkte ja aktuaalseid teemasid, vajutades kõige tugevamalt sinna, kus kõige valusam on.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/7304729/kratt-ehk-vanaema-paastmine-11-osas
Põhjakas, T. (2021). Kratt ehk vanaema päästmine 11 osas. Postimees Nädal: AK, 31. juuli, lk 20.

Loe ka:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/see-on-elus/
Richter, M. (2021). See on elus! Sirp, 13. aug, lk 4–5, ill.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94272863/teiste-arvel-rikastumine-on-ikka-olnud-ihaldatud-eesmark-ja-selles-mottes-ei-ole-kratt-oma-tahendust-kaotanud
Koppel, A. A. (2021). Teiste arvel rikastumine on ikka olnud ihaldatud eesmärk ja selles mõttes ei ole kratt oma tähendust kaotanud. Maaleht, 16. aug.

Filmis on kasutatud reproduktsioone teostest:

"The Bachelor's Party", Louis Wain;

"Lilou", Eldar Zakirov

ning katkendeid mängufilmidest:

"Kevade" (Arvo Kruusement, Tallinnfilm 1969),

"Keskpäev" (Raivo Trass, Eesti Telefilm 1981);

animafilmidest:

"Kunksmoor ja kapten Trumm (Heino Pars, Tallinnfilm 1978),

"Pagar ja korstnapühkija" (Kalju Kivi, Tallinnfilm 1982)

ja raadiosaatest

"Sinu saade" (Raadio 2, 1993-2020).