Defitsiit (1985)

Filmist majandusteadlase pilguga

Ivar Raig: „Väga rangelt hinnates ei vastanud ükski käesoleva aasta märtsikuu ülevaatusel nähtud telefilm minu poolt heale probleemfilmile seatud nõuetele. Kui olla pisut leebem, jääb kaks head probleemfilmi: «Postulaat», mis käsitles vanaraua kasutamisega seotud probleeme (stsenarist Rein Hanson, režissöör Toomas Tahvel), ja «Defitsiit», kus oli juttu tööjõu defitsiidist (stsenaristid Arno Köörna, Herbert Metsa, Hagi Sein; režissöör Hagi Sein). Mõlemad filmid olid terava probleemiseadega ning püüdsid ka aktiivselt sekkuda selle lahendamisse. Tekib aga küsimus, kas probleemi on võimalik lahendada, kui pole tungitud meie ühiskonnas eksisteerivate ebakohtade sügavamate põhjusteni. /---/

[Stsenarist Herbert] Metsa on samuti ise filmi keskseks kujuks, «Defitsiidi» tekst on sisutihe ja püsivalt emotsionaalne, ent see esitatakse loenguna, pigem konspekteerimiseks tudengitele kui kuulamiseks laiemale vaatajaskonnale. Lisaks on tekst filmis vaid minimaalselt seotud pildiga. Tööjõu defitsiidi probleeme saadab valdavalt monotoonne tehasemiljöö, kus on küll näidatud kaasaegsemat tehnikat ja tehnoloogiat, kuid inimene (konkreetne töötaja) ja temast johtuvad tööjõu probleemid ekraanile ei jõuagi. Oleks naiivne arvata, et esitatud meetmete rakendamine (kui nad kõik isegi rakendatud saaksid) lahendaks meil tööjõu defitsiidi probleemid: saabuks tööjõu ja töökohtade tasakaal. Autorid ilmselt ületähtsustavad majandusmehhanismi osa probleemidele lahendusteede pakkumisel, täiesti kõrvale aga jäeti defitsiidi taastootmise sotsiaalsed mehhanismid, mis jätabki filmi elukaugeks, kammitsetuks vananenud tõekspidamistest, millede kandjateks autorid tegelikult ilmselt ei ole.“ /---/

Raig, I. (1986). Ons Eesti Telefilmil probleeme? ETFi probleemfilmidest majandusteadlase pilguga. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 58 – 60.