Ükssarvik (2019)

Autor oma filmist

Intervjuu Rain Rannuga: 
«Ükssarviku» režissöör ei lase kellegi halbadel sõnadel oma ...
Rebane, A. (2019). "Ükssarviku" režissöör ei lase kellegi halbadel sõnadel oma unistusi rikkuda. Postimees: Tartu Postimees,  20. nov, lk 5.

Arvamusi filmist

Hendrik Alla: „„Ükssarvik“ on üks viimaste aastate meeldivaimaid Eesti komöödiaid. Naersin seda vaadates mitu korda ja südamest. Soovitan kinno minna, sest komöödiaid ja õudusfilme on alati kõige parem vaadata koos teiste inimestega. Kinokülastuse edetabeli kõrgeimaid kohti on viimaste aastate jooksul (eriti enne EV 100 filmiprogrammi kaunimate õite puhkemist) valitsenud Taani päritolu „Klassikokkutuleku“ triloogia. Aga käesolevat idufilmi eristab populaarsest rahvajandist üks oluline asi: see ei muutu kordagi labaseks. /---/

Lisaks meelelahutusväärtusele on „Ükssarvikul“ ka tuntav rahvavalgustuslik pool. Liisa Pulk tunnistas interjuus ERRile, et tema sai alles tänu filmile teada, mis asju need idumehed õieti ajavad. Iduinvestorid Lauri Meidla ning Madis Müür on samuti öelnud, et filmis kujutatakse idumajandust täiesti elutruult (via Geenius.ee). Rannul on plaan filmi baasil kokku panna õpiprogramm, millega koolides ettevõtlushariduse põhitõdesid tutvustada.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://leht.postimees.ee/6778605/kuidas-eestlased-jalgratast-leiutasid
Alla, H. (2019). Eestlased leiutavad jalgratast. Postimees, 16. sept, lk 18.

Katariina Rebane: „On tunda, et valitud teema on tegijatele tuttav ja hingelähedane, on ju režissöör Rain Rannu ka ise start-up-ettevõtja. Nii loksuvad enda ning teiste kokku kogutud kogemused ühte mõnusasse meelelahutuslikku filmi. Suurt kunsti või kunstifilmilikkust ei maksa siit otsida, kuid miski visuaalselt ega kunstiliselt ei häiri, kui mõned konarlikumad teleteatrilikud kohad välja arvata. Tehtud on ju film ka ise kui start-up ehk suhteliselt väikese meeskonnaga. Teisalt on võrreldes Rannu esimese, 2016. aastal linastunud kodukootud „Ameerika suvega“ tehtud suur samm edasi. /---/

Kokkuvõttes on „Ükssarvik“ parajalt tempokas ja pakub rea humoorikaid seiku, mis mõjuvad värskelt. Ilmselt pakub film äratundmisrõõmu kõigile, kes on ühe, kahe või kolme jalaga start-up’i maailmas sees, teistele ehk filmi „The Big short“ stiilis väikest hariduslikku nüanssi kasvõi start-up maailma terminite näol. Kõigile aga võiks see hea tuju filmide alla liigituv linateos pakkuda ühel vihmasel sügispäeval mõnusat meelelahutust.“

Arvustuse täistekst:
https://epl.delfi.ee/kultuur/ukssarvik-ehk-feilid-pickid-end-upi-ja-alustad-uuesti?id=87432109
Rebane, K. (2019). „Ükssarvik“ ehk Fail’id, pick’id end up’i ja alustad uuesti. Eesti Päevaleht, 16. sept, lk 13.

Mart Noorkõiv: „Rannu filmi emotsionaalne raskuskese on Liisa Pulga mängitud Õiel, kes elab oma kogenematuse tõttu seda karusselli läbi palju raskemini kui Tõnu. Vähem ja rohkem naljaka kõrval on leitud stsenaariumis aega ka investorite miljonitega kaasneva inimliku vastutuse kujutamiseks. Raha, mis kiirelt tuleb, kaob veel kiiremini ning asutaja peab suutma ära toita kogu oma tiimi, kes töötab ebainimlike tähtaegade ja ebareaalsena tunduvate eesmärkide nimel kogu muu elu arvel. Ükssarvik on kapriisne olend, kelle kummardamine võib lõppeda läbipõlemise ja purunenud suhetega. Filmi kiituseks tuleb öelda, et absurdsuse ja joovastuse näitamise kõrval on leitud aega ka edu varjus pesitsevale traagikale. Tuleb välja, et kõige mõistlikum on investeerida hoopis oma lähedastesse, kelle diivanil on sulle alati koht olemas, kui su rakett stardiplatvormil vastu taevast lendab. Lisaks käivad teemana filmist läbi ka naistele suunatud seksistlikud ootused edukaks pivotiks. Õie peab kurja vaeva nägema, et Ränioru vorstipeol end kehtestada.

Kahe filmi najal võib teha juba mõningaid üldistusi Rannu kui filmitegija käekirja kohta. „Ameerika suvi“ on käepäraste vahenditega tehtud demo. Autor tõestas sellega ennast siiski igati: selgele amatöörfilmi atmosfäärile vaatamata on kaameratöös ja montaažis tunda professionaalse tegija ambitsioone. Tolle filmi tempo ja tunnetus on kandunud üsna äratuntavalt üle ka „Ükssarvikusse“, kus esmalavastaja tehnilised konarused on juba oskuslikult siledaks lihvitud. Visuaalselt ei näe see välja sugugi halvem kui mis tahes Hollywoodi suurstuudio komöödia. Ja nagu „Ameerika suves“ domineerib ka „Ükssarviku“ heliribal peaasjalikult kodumaine 1960ndate ja 1970date estraadiklassika, mis mõjub oma anakronistlikkuses toredalt filmis, kus tegelased püüavad meeleheitlikult leiutada tulevikku.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/teeme-pivoti/
Noorkõiv, M. (2019). Teeme privoti. Sirp, 20. sept, lk 36