Dokumentaalfilmi proloogiks on luuletekst "Lundja", mida saab samaaegselt ekraanilt lugeda ja näitleja esituses kuulata. Ühtlasi on see teejuhiks Albert Trapeeži - peamiselt avangardistliku kunstnikuna tuntud Leonhard Lapini kirjandusliku alter ego - maailma. Järgnevalt vahelduvad Lapini ülesastumised Trapeeži ja iseendana ning kaadritagused kommentaaridena mõjuvad tekstid Toomas Vindi („Mõnda Albert Trapeeži suhetest“) ja Lapini enda sulest („Albert Trapeež, tema sõbrad sugulased ja tuttavad“). Vahepõikena pajatab Lapin oma tegemistest kodus ja ateljees, teda on näha ka tudengeid õpetamas, kuid peamiselt annavad tooni Lapini provokatiivses vormis avalikud ülesastumised ja enesekirjeldused raamatuesitlusel, näituse avamisel ja juubelipidustustel. Filmi jooksul kontrasteeruvad sõnades korduvalt väljendatav elaani raugematus ja ekraanil nähtav väsiva vananeva mehe kujutis.
Vaata lisainfot selle filmi kohta