Avaleht » Filmiliigid

Pank (2018)

Teleseriaal oli ETV eetris 2018. aastal (toodetud EV 100 raames)

10 osa, 1 hooaeg

Teleseriaal | Draama Kestus: 10 x 57:00

Huviinfo

Sarjas tsiteeritud tekstid:

1. episoodis salmi eeposest "Heike jutustus" (tõlkinud Rein Raud), ridu Czesław Miłoszi luuletusest ""Hüvastijätt"" (tõlkinud Hendrik Lindepuu), parafraasi Nissim Ezekieli luuletusest ""Nõuanne"" (tõlkinud Hasso Krull);

2. episoodis esimest rida Haizi luuletusest "Vaadates merele, käes on kena kevade" (tõlkinud Kalju Kruusa), Tuul Sepa ja Elin Silla artiklit "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused" (ilmunud ajalehes "Sirp" 16.07.2014), stseeni Anton Hansen Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus I";

4. episoodis Tiit Randveeri artiklit "Miks metskits mäletseb?";

5. episoodis Morrissey sõnu laulule "Shoplifters of the World Unite", Daniel Vaariku metafoori dušist ja vihmast;

6. episoodis lauset Thomas Searns Elioti poeemist "Õõnsad mehed" (tõlkinud Paul-Eerik Rummo);

7. episoodis viidet Hans Magnus Enzensbergeri komöödia "Titanicu põhjaminek" 14. laulule (tõlkinud Maarja Kangro);

9. episoodis Claes Anderssoni nimetut luuletust (tõlkinud Mati Sirkel);

10. episoodis salmi eeposest "Heike jutustus" (tõlkinud Rein Raud) ja läbivalt piiblit. 

Sarja saamisloost

Katkeid vestlusest 7., 8. ja 9. osa režissööri Marianne Kõrveriga:

Kuivõrd on „Pank” kunstiteos, mis reaalsuses toimunud juhtumeid vaid tinglikult näitab? Või on ikkagi taotletud dokumentaalsust?
Tõsielulised tõukepunktid on kindlasti olemas, kuid dokumentaalsus pole olnud eesmärk, pigem püüdsime tabada ajastu vibe’i ja energiat. Pealegi on ajalugu ja mäletamine nagunii väga subjektiivsed valdkonnad, igal asjaosalisel on alati oma isiklik versioon sellest, mis tol ajal tegelikult toimus – nii et ajaloolist tõde ei tasu näpuga taga ajada. Pigem on tegu kunstitõega.

Kas näeme ekraanil Hansapanka ja selle asutajaid Jüri ja Tiina Mõisa, Rain Lõhmust, Hannes Tamjärve?
Vaataja jaoks jääksid tegelased palju vaesemaks ja igavamaks, kui nimetaksime konkreetseid nimesid ja ütleksime – jah, see on see. See oleks lihtne imiteerimine, abitu katse taasluua kellegi teise kujutluspilti ühest inimesest või organisatsioonist mingil konkreetsel ajahetkel, sundides vaatajat ajaloolist tõde taga ajama. Meie tegelased on palju värvikamad ja mitmetahulisemad – igaüks neist reflekteerib ja esindab oma nurga alt mitte ainult ühte inimest, vaid terve ajastu koondportreed.

Mis puudutab panka, siis tinglikult võib muidugi öelda, et see oli Hansapank, sest 1990-ndatel oli see Eestis märgilise tähtsusega pank. See oli organisatsioon, kuhu kogunes toonane võitjate põlvkond, kes hiljem liikus edasi poliitikasse või muid äriühinguid juhtima. Aga jällegi, ajaloolist tõde Hansapangast pole siit mõtet otsida – meie sarjas on selle asutuse nimi Nordpank ja Nordpangas olid nii mõnedki asjad hoopis teisiti kui Hansapangas.
/---/

Tegemist on Eesti seni kalleima seriaaliga. Kas see andis võimaluse režissööridel kõik oma ideed teoks teha? Saite kõik kellad ja viled, mis vaja?Eelarve on Eesti mõistes suur, aga kui võrrelda välismaiste sarjadega, on „Pank” üsna tagasihoidlike vahenditega tehtud. Kogu selle raha eest saaks ehk umbes kümme minutit „Breaking Badi” või „Fargot”. Meil oli mõnevõrra rohkem raha kui teistel Eesti telesarjadel, aga oluliselt vähem raha kui mängufilmidel. See seadiski meid valikute ette, kuidas seda võimalikult optimaalselt ära kasutada.
/---/
Intervjuu täisversioon:
http://epl.delfi.ee/news/lp/pank-lugu-voitjate-polvkonnast-kes-ostis-endale-kokku-koik-unistused?id=83972044
Helme, K. (2018). "Pank". Lugu võitjate põlvkonnast, kes ostis endale kokku kõik unistused. Eesti Päevaleht: LP, 13. okt, lk 40-41.

Loe ka intervjuusid sarja ühe stsenaristi Tarmo Jüristoga:
https://www.ohtuleht.ee/904881/panga-stsenarist-tarmo-juristo-erkki-raasuke-panga-tegemisest-midagi-head-ei-arvanud
Linnard, H. (2018). „Panga“ stsenarist Tarmo Jüristo: Erkki Raasuke „Panga“ tegemisest midagi head ei arvanud. Õhtuleht, 2. nov, lk 10–11.

http://epl.delfi.ee/news/lp/tarmo-juristo-panka-pole-vaja-vaadata-dokumentalisti-pilguga?id=84209663
Ranne, R. (2018). Tarmo Jüristo: "Panka" pole vaja vaadata dokumentalisti pilguga. Eesti Päevaleht: LP , 3. nov, lk 8–11.


Eesti kalleim seriaal

Eesti kontekstis on „Pank” ainulaadne mitmel põhjusel. Eesti panganduse sündi ja kriise meenutav seriaal on 1,5-miljonilise eelarvega kalleim, mis seni Eestis toodetud.

Kümneosalise seriaali võttepäevi oli tervelt 83, mida on Eesti seniste seriaalide ülesvõtmiste omadest samuti märksa enam. Kui võtta edu lakmuspaberina välislevi, siis ollakse ka siin edukad – sarja levitamisõigused on ostnud Soome YLE ja Läti televisioon. Põhjanaabrite juures jõuab sari ekraanile 2019. aasta kevadel, Lätis juba novembris.
Helme, K. (2018). "Pank". Lugu võitjate põlvkonnast, kes ostis endale kokku kõik unistused. Eesti Päevaleht: LP, 13. okt, lk 40-41.

Uusi asjaolusid: auk eelarves

https://menu.err.ee/905616/pealtnagija-rekordeelarvega-pank-on-tootajatele-volgu (viimati 30.01.19)

Filmis tsiteeritud tekstid

1. episoodis - katkendid eeposest "Heike Monogatari" (tõlkinud Rein Raud) ja Czesław Miłoszi luuletusest "Hüvastijätt" (tõlkinud Hendrik Lindepuu), parafraas Nissim Ezekieli luuletusest ""Nõuanne"" (tõlkinud Hasso Krull);

2. episoodis - esimene rida Haizi luuletusest "Vaadates merele, käes on kena kevade" (tõlkinud Kalju Kruusa), Tuul Sepa ja Elin Silla artikkel "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused" (ilmunud ajalehes "Sirp" 16.07.2014), stseen Anton Hansen Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus I";

4. episoodis - Tiit Randveeri artikkel "Miks metskits mäletseb?";

5. episoodis - Morrissey sõnad laulule "Shoplifters of the World Unite", Daniel Vaariku metafoor dušist ja vihmast;

6. episoodis - lause Thomas Searns Elioti poeemist "Õõnsad mehed" (tõlkinud Paul-Eerik Rummo);

7. episoodis - viide Hans Magnus Enzensbergeri komöödia "Titanicu põhjaminek" 14. laulule (tõlkinud Maarja Kangro);

9. episoodis - Claes Anderssoni nimetu luuletus (tõlkinud Mati Sirkel);

10. episoodis - salm eeposest "Heike jutustus" (tõlkinud Rein Raud);

seriaali läbivalt on tsiteeritud piiblit.

Kasutatud kunst

Seriaalis on kasutatud Kaido Ole, DeStudio, Peeter Alliku, Marko Mäetamme, Leonhard Lapini, Oskar Kallise, Peet Areni, Nikolai Triigi ja Vilhelm Hammershøi kunstiteoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Reigo Kuivjõgi kollektsioonidest ning arhiivikaadreid Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

Filmi levist

Sarja „Pank“ tootja Itamambuca Filmproduction, Briti levifirma Videoplugger ja USA televõrk MHz Networks allkirjastasid lepingu, mille järgi hakatakse „Panka“ näitama Ameerika Ühendriikide telekanalites. Sari linastub eesti keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.

MHz Networksil on õigused üle kogu Ameerika levivale tavakanalile ning lisaks haldavad nad populaarset videolaenutusteenust ja tegelevad DVDde müügi ja laenutusega. „Panga“ õigused osteti kõigi kolme väljundi jaoks. MHz on ainus USA kanal, mis on spetsialiseerunud ülikvaliteetsete mitte ingliskeelsete seriaalide näitamisele. MHz viis USAsse ka sellised Skandinaavia hitid nagu „Borgen“ ja „Wallander“. /---/

„Sarja USA tunnustatud kanalile müümine on kvaliteedimärk, mis võib avada veel mitme kanali uksi. Kindlat veel midagi pole, aga töö käib. Müügist teenitud tulu läheb kõik tootmiskulude katteks,“ kommenteeris „Panga“ produtsent Paul Aguraiuja. „Tulles rahvusvahelise teletööstuse mõistes tundmatust riigist ja tootes seriaali erakordselt vähe levinud keeles, on võimatu ise otse maailma suurte kanalitega jutule saada. Kokkulepe MHz Networksiga sai võimalikuks ainult tänu meie Suurbritannia partneri Videoplugger kogemusele ja suhetele.“

„Oleme põnevil sellest tähelepanust, mida „Pank“ on äratanud rahvusvahelistes televõrkudes,“ ütles Videopluggeri tegevjuht Emanuele Galloni. „MHz on ideaalne võrk USA turule sisenemiseks, sest see näitab täiesti tippkvaliteediga Euroopa sarju. „Pank“ avaldas meile muljet juba esimesel vaatamisel ja on hea meel koos Paul Aguraiuja ja Itamambucaga selle rahvusvahelisele edule kaasa aidata.“ /---/

Artikli täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/6430970/kui-sa-voidad-siis-sa-ei-nae-mida-sa-kaotad
Alla, H. (2018). Kui sa võidad, siis sa ei näe, mida sa kaotad. Postimees
, 17. okt, lk 20.

Arvamusi filmist

Heili Sibrits: „Küsimus on, kas sa suudad kohaneda, kas sa lähed arengutega kaasa või hoopiski kibestud. Kui muinasjutud lõppevad rikkaks ja mõjukaks saamisega, siis „Pank“ näitab, mis tuleb pärast edu. Mis juhtub siis, kui oma elu suurimad ja olulisemad teod saad tehtud enne 40. sünnipäeva. Kui sa võidad, siis sa ei näe, mida sa kaotad – just nii on sõnastanud tegijad juhtlause.

„Pank“ on kriisi lugu, muutuste lugu, ja lugu, kuidas leppida muutustega. Vargamäel on head ajad möödas. Alati. Ent 1990ndate järsk konditsioonipunkti muutus toimis võimendina, seepärast sobib Hansapanga lugu ideaalselt. Pealegi on see meie, Eesti lugu. /---/

90ndad oli metsik aeg, asju öeldi otse välja. Reegleid polnud. Kõik oli võimalik, ka bensiinijaamast võis sattuda panka tööle. Hansapanga endise juhi, praeguse Luminor Grupi juhi Erkki Raasukese ametipõlv algaski hamburgeriketis ning Statoili tanklas müüjana. See on ajalooline fakt. /---/

Praegu ollakse julmemad, tehakse samasuguseid ilgusi, aga sametist kinnastes ja veel võltsimalt naeratades. Kire asemel on reeglid, usalduse asemel turvalisus, usu asemel „nii on alati tehtud“-kilp. Eesti on muutunud Rootsiks, aga kuidas ja millal see juhtus, seda näitabki „Pank“. Ja selle muutuse ära tabamine, telesarja jäädvustamine muudab „Panga“ tähelepanuväärseks saavutuseks.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://kultuur.postimees.ee/6432860/miks-pank-on-parim-sari-mis-eestis-tehtud
Sibrits, H. (2018). Jää ellu, Toomas! Postimees, 19. okt, lk 18-19.

Sulev Vedler: „Massiivne turundus tõotas „Panga“ kujul midagi erakordset. Vaatajate ootused lennutati lakke, kuid üleüldist vauefekti ei järgnenud.

Uue sarja avastseen peaks vaatajad magnetina ekraani ette kinnitama. Näiteks ETVs jooksva „Silla“ neljanda hooaja alguses hakkab kurjategija vangistatud riigitegelast kividega surnuks loopima. Pinge tekib kohe.

„Pank“ seevastu algab uinutavalt. Avastseenis lebab peategelane Toomas Pisuke (Sergo Vares) paadis, mis liigub laisalt mööda jõge. /---/

„Pangas“ leidub 1990. aastate kummalist lummust, kus kõik varasemad reeglid keerati pahupidi. Vana taaga kartuses võtab Nordpank (loe: Hansapank) tööle üksnes noori. Selliseid, kes on valmis rügama hommikust õhtuni, et siis pidu panna ja hommikul edasi töötada. See on sajaga elamise ajastu.

Aga esimeses paaris osas on raske aru saada, kes on kes, mida need inimesed teevad ning miks. Karakterid ja tegevus jäävad pahatihti avamata. Vaatajate tundeid üles kruvivat pinevust napib.

Lihtne vaataja ei saa aru, miks vajab pank juurde kapitali, kui raha voolab muudkui sisse ja kliente tõrjutakse 500 krooni suuruse konto avamise tasuga.

Kauplemisruumi tekstid mõjuvad nagu hiina keel.“ /---/

Arvustuse täistekst:
https://ekspress.delfi.ee/areen/pank-eesti-parim-seriaal-kus-tuleb-pidevalt-moistatada-mida-oelda-tahetakse?id=84064614
Vedler, S. (2018). „Eesti parima seriaali“ uinutav ja pingevaba algus. Eesti Ekspress: Areen, 24. okt, lk 53.

Kristiina Davidjants: „Selge see, et on võimatu teha seriaali, mis hurmaks korraga kõiki demograafilisi gruppe ja müüks mühinal eri maailmajagudes. Ometigi eeldasime ilmselt õigustatult, et EV100 raames taheti toota midagi säärast, mis kõnetaks võimalikult paljusid ja oleks suurima võimaliku sümbolväärtusega. Ühest küljest on kunagise Hansapanga lugu tõesti kodumaine success story, teisalt on naiivne loota, et enamikku publikut huvitab väga heal järjel olevate pankurite kamba omavaheline jagelemine teemal, millest on taustateadmisteta keeruline aru saada. „Ei rikka silma pisar tule,” ütleb umbusklik eestlane, rääkimata sellest, et talle jääb mõistmatuks, miks need inimesed üldse pappi kokku ajasid, kui nad ekraanil nähtu põhjal ilmselgelt ei osanud seda nautida. Võimalik, et siin on tegemist selle nähtuse järelkajaga, mis sai hoo sisse Veiko Õunpuu „Püha Tõnu kannatuste” aegu ja mida mina kutsun ärimehe müstifitseerimiseks eesti filmis. Meie filmide suurärimees on üldiselt vaikiv ja kannatav dekadentlike kalduvustega mõistatuslik tüüp. Tema puhul ei pandaks imeks, kui ta kesköö paiku oma mööblita villas modelle edu altarile ohverdaks. Karta on, et päriselus on ta tavaline inimene, kellel on samad ihad ja hirmud, mis meil kõigil, ainult et rohkem rahategemisannet.

Teine teema on filmitegijate otsus 1990-ndatest loobuda, ükskõik kui hästi seda käiku ka läbi ei mõeldud. /---/

Kindlasti ei saa öelda, et „Pank” on summa summarum ebaõnnestunud, kuid see on tohutult kõikuva kvaliteediga teletoode. Parimad kohad haaravad tõesti kaasa, ent halvimad tekitavad tahtmise toimuvat läbi sõrmede piiluda. Siinkohal jõuamegi peamise juurde. Kui riik otsustas anda suurseriaalile rohelise tule ja toe, olnuks loogiline, et otsustajate ringis on peale ametnike ja kriitikute keegi, kes on reaalselt mõnda telesarja otsast lõpuni tootnud. Rääkimata sellest, et suuremahuline tootmine anti inimestele, kellel oli hea tahe, kuid puudus kogemus. Ma ei räägi režissööridest, vaid produtseerimispoolest. USA teletööstuses on tegelane nimega on showrunner, kelle töö on garanteerida, et vaataja näeb otsast lõpuni ühte lugu, mitte iga osa režissöörist olenevat õnneloosi. Kahtlemata peletasid suure osa publikut eemale sarja esimesed osad, erilise kurikuulsuse saavutasid teine ja kolmas. Kes otsustas peavoolusarja esimesed osad anda lavastada puhtakujulisele autorifilmi esindajale? Lavastaja Rainer Sarnet teeb seda, mida ta oskab, mitte ei realiseeri filmitellimust. Seega pole juhus, et sarja kõige haaravamad osad on lavastanud Marianne Kõrver, kellel on sellest seltskonnast kõige suurem teletöökogemus. /---/

Omaette teema on „Panga” kohta käinud meedakriitika, mis ajas kohalikud teletegijad õigusega endast välja. Eks inimlikult ole mõistetav, kui ajakirjanikel on oma sümpaatiad, ent professionaalne oleks seda varjata. „Panka” kui tippteost ülistavad lood tegid lõpuks sarjale karuteene, pealegi halvustati seriaali üles kiites kaudselt teisi tegijaid. Ei maksa unustada tõsiasja, et kõik teised seriaalid on suurendanud vaataja harjumust üldse Eesti audiovisuaalset toodangut vaadata. Irooniline on seegi, et sarja puhul, mis räägib sellest, kuidas välismaalased Eesti panga ära ostsid, rõhutati pidevalt, kui väga sari välismaalasi huvitab. Sada aastat tabamata imet, mis muud.“ /---/

Arvustuse täistekst:
http://epl.delfi.ee/news/lp/pank-halvimaid-kohti-piilu-labi-sormede?id=84824561
Davidjants, K. (2018). "Pank". Halvimaid kohti piilu läbi sõrmede. Eesti Päevaleht: LP, 22. dets, lk 32–33.

Katrin Pauts: „Juhul, kui keegi veel kuulnud ei ole, siis seriaalis loevad ainult inimsuhted, kõik muu on dekoratsioon. Seekord kulus kogu aur dekoratsioonidele. Keda see pank ikka nii väga huvitab? Ja miks anti seriaalitegemine inimestele, kellel puudub sel keerulisel alal kogemus? Õppetunnid ei lasknud end kaua oodata: lakkamatu kriitika (ainult üksikute eranditega vaid laidukoor), keskpärased vaatajaarvud, lohutuseks ainult „aga välismaalastele meeldis“, kuigi mingeid kiitvaid arvustusi piiri tagant ei ole siia veel jõudnud.“ /---/

Pauts, K. (2018). Kellele oli tarvis seriaaali "Pank"? Õhtuleht, 29. dets, lk 16.

Norman Kuusik: „„Panga“ suurim valukoht on tegelased ja nende elulisus. Esmapilgul on tegelaskond küll üsna paljulubav: peategelase Toomase „tanklateenindajast suure korporatsiooni eesotsa“ loole lisab värvi läbikäimine eelmisest elust pärit kambajõmmidega, üle keskmise arvutus- ja vaimuvõime ning kontrast mitmete vähem andekate kolleegidega. Kuigi on ette heidetud Toomase liigset passiivsust, siis vähemalt esialgu sobib stoilisus peategelasele küll. Ka Nordpanga üldmulje on intrigeeriv: juhtkonnas istub Ülle (Evelin Võigemast) ja Kalju kiskjalik tandem, keda tasakaalustab kogelev ja inimeste vajadustele keskendunud Mati Iisak (Gert Raudsep), kolmas osapool, nohiklik Siim (Markus Luik), ajab mingit oma asja. Trading floor’i poisikeseromantikas annab tooni Toomase dünaamika lauanaabri Heikiga (Hendrik Toompere jr), dildoga lehvitav ja piiblitsitaate pilduv Jimmy (Reimo Sagor), romantilise liini pealt ainus nais-trader Pille (Liis Lindmaa) jne. Hästi toimib ka kontrast halli ja puitunud Kodupangaga.

Küll aga tundub, et stsenaristid pole suutnud paljulubavast lähtepunktist edasi liikuda ning tasapisi sulavad tegelaste iseärasused kokku. Järele jääb justkui üks tegelasetüüp: tõsimeelne ja napisõnaline introvert, kes vaatab mõtlikult aknast välja, võitleb keskeakriisiga jõusaali trenažööril või (naistegelaste puhul) paljastavalt peegli ees. „Pank“ kannatab krooniliselt igasuguse spontaanse või väikese dialoogi puuduse all, mistõttu suhtlus tegelaste vahel kaotab lõpuks igasuguse haaravuse: pole vahet, kas kujutatakse parasjagu Toomase armusuhet Pille, Kati (Mirtel Pohla) või Kelliga (Inga Salurand) või hoopis Mati ning nimetu (enamjaolt palja) viiuldaja (Marili Kõiv) oma – ühesugune tuim suhtlusvaegus painab kõiki. Olgu tegemist kolleegiga bensiinijaamas või Kodupanga endise asedirektoriga, „Panga“ tegelaste kodune elu näib kaunikesti üksildane, üldjuhul kusagil suure korteri tühjuses. Sümboolseid või tegelikke suitsiidikatseidki jõuab napi hooaja jooksul näha vähemalt kolm.

Kui Nordpanga ülevõtmiseni leiab ehk veel mingitki elavust, siis kaheksandast osast peale kaob ära igasugune dünaamika ja tegelaste edasised juhtumised leiavad aset lihtsalt süžee täitmiseks. Mati Iisaku poliitiline diskrediteerimine ei saa tekitada väga tugevaid emotsioone, kui tema poliitikasse kutsumise seik leiab aset napilt 20 minutit varem ning teema areneda ei jõua. Enim on kannatanud Andres Dvinjaninovi tegelaskuju (nimetu Eesti Panga direktor, hiljem peaminister), kellest on poliitikaliini sissetulekuga saanud võimuahne populisti klišeelik paroodia. Kui tulevane peaminister ütleb, et „mõtleme programmi peale hiljem“, võib seda küll soovtõlgendada kriitikana poliitika sisutühjuse aadressil, aga pigem jääb mulje, et stsenaristidel polnud enam jaksu ega kaadriaega seda suunda korralikult lahti kirjutada.“ /---/

Arvustuse täistekst:
Nagu välismaa sari — Sirp
Kuusik, N. (2019). Nagu välismaa sari. Sirp, 11. jaan, lk 34–35.

„Pank” on edetabelis teises kümnes

Keskmine vaatamiste arv teles koos otse- ja järelvaatamisega on 114 000, keskmiselt vaadati üht osa järele 41 000 korda.

Koos korduste ja järelvaatamisega on sarja ERR-i telekanalitel vähemalt 15 minutit vaadanud kokku 350 000 vähemalt nelja-aastast inimest.

Telearvudele lisandub veebis vaatamine – üheksa episoodi peale on veebis vaatajaid praeguse seisuga üle 158 000.

Kantar Emori novembrikuu kokkuvõttes on „Pank” 14. kohal. Esikohal on „Su nägu kõlab tuttavalt”, mida vaatas koos järelvaatamisega 257 000 inimest. Tabeli teisel kohal on juba palju väiksemate arvudega „Pealtnägija” (184 000 koos järelvaatamisega), „Õnne 13” (164 000), mängufilm „Üksinda kodus” (160 000), „Hommik Anuga” (148 000) jne. Vahetult enne „Panka” on tabelis 13. kohal „Ringvaade” (109 000).

„Panga” eelarve on Eesti teleseriaalide seas rekordiline – 1,5 miljonit eurot. Näitamisõiguse on soetanud Soome YLE, Läti riiklik televisioon ja USA televõrk MHz Networks.

Davidjants, K. (2018). "Pank". Halvimaid kohti piilu läbi sõrmede. Eesti Päevaleht: LP, 22. dets, lk 32–33.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm