Eesti laskesportlased maailmameistrivõistlustel Stockholmis 1947 (1947)

Need, kes Luzernis said loorberid ja Stockholmis jäid ukse taha...

Eesti laskurid ja nende juht, kes maailma meistrivõistlustel Luzernis said loorberipärgi, vasakult paremale: kindral-major Otto Sternbeck, maailmameistrid A. Liivik, E. Kivistik, H. Kivioja, E. Rull ja G. Lokotar.
Alumisel pildil Eesti laskurid, kes Stockholmis said loa ainult individuaalseks osavõtuks, kuid jäeti ukse taha maailmameistri tiitlivõistlustelt. Vasakult paremale: Johannes Prison, kolonel August Rattiste, kolonelleitnant Agu Reio, Villem Jaanson, Hans Pent, Villem Eglon, Eduard Artna, Vassili Kolla, Olev Lellep, Evald Gering, August Nõmme. Pildilt puuduvad Richard Plutus ja Harald Perten.
Need, kes Luzernis said loorberid ja Stockholmis jäid ukse taha... (1947). Stockholms-Tidningen Eestlastele, 7. aug, lk 1, fotod.

Eesti laskurid maailmavõistlusel

Võistlustest osavõtuks on registreeritud kolmteist eesti laskurit. Neist tuleb Vladimir Kukk Shveitsist, keda oodati lennukil laupäeval kohale saabuvat, ja Harald Kivioja Saksamaalt, keda oodatakse saabuvat Stockholmi teisipäevaks samuti lennukil. Mõiemat reisi takistas viimse silmapilguni viisade saamine läbisõiduks vahepealsetest riikidest, millest saadi üle alles viimasel silmapilgul lennupiletite hankimisega.
Teised laskurid on: Olev Lellep, Harald Perten, Villem Jaanson, Hans Pent, Eduard Artna, Villem Eglon, Johannes Pirson, Richard Plutus, August Nõmme, Evald Gering ja Vassili Kolla. Kõik registreeritud laskurid võistlevad esmajoones väiksekaliibrilisest püssist laskmises. Sõjaväe püssist laskmises võistlevad: Harald Kivioja, Vladimir Kukk, Villem Jaanson, Eduard Artna, Villem Eglon, Johannes Pirson. Vabapüssist laskmises: V. Kukk, V. Jaanson ja V. Eglon. Vabapüstolist laskmises V. Kukk.
Eesti laskurid maailmavõistlusel (1947). Stockholms-Tidningen Eestlastele, 3. aug, lk 1.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19470803.1.1 (7.06.2020).

Laskemeistri Villem Jaansoni mälestuseks

Kui 25-ndal mail Stockholmis suri Villem Jaanson, 3-kordne maailmameister ja 2-kordne maailmarekordimees, siis läks temaga hauda üks viimaseist elusolevaist Eesti laskemaailmameistreist. Meil on sel puhul põhjust tänumeeles lähemalt mälestada seda Eesti laskespordi suurkuju.

Villem Johannes Jaanson oli sündinud 22. oktoobril 1905 Palupera vallas ehitustöölise pojana. Pärast sõjaväeteenistust lõpetas ta allohvitseridekooli a. 1927 ja täienduskursused 1929. Oli nende esimeste Eesti laskurite hulgas, kes a. 1928 alustasid sihikindlat treeningut, mis üheksa aastaga tegi Eesti maailma parimaks laskespordimaaks. Ainsana Eesti laskureist on ta osa võtnud MM-võistlustest viiel korral: 1931, 1935, 1937, 1939 ja 1947.
/---/
Villem Jaansoni erialaks oli lamades asend väikepüssist laskmises, milles ta aitas kaasa välja arendada uut lasketehniliselt soodsamat, vasemale küljele tuginevat asendit, mis on ajaloos tuntud kui "Estonian position”. Ta oli kaasosaline Eesti meeskondades, mis Roomas 1935 ja Luzernis 1939 tulid sel alal MM-tiitlile uute maailmarekorditega vastavalt 1964 ja 1977 silma 2000-st võimalikust. Asjast huvitatuile olgu siinkohal antud ka nende meeskondade koosseisud: Roomas: Joh. Vilberg, Endel Rikand, Villem Jaanson, Eduard Seren ja Gustav Lokotar; Luzernis: August Liivik, Elmar Kivistik, Villem Jaanson, Harald Kivioja ja Ernst Rull, s.t. ainsana mõlemil korral oli tules Jaanson.

Sellele lisaks oli ta MM kulla pälvind meeskonnas ka väikepüssis põlvelt asendis 1935 (meeskonnakaaslased seekord Lokotar, Rull, Kivistik ja Rikand). Veel neli MM-medalit tuli Villem Jaansonile Helsingist 1937: meeskonnamatšides hõbedad sõjapüssist püsti ja põlvelt, pronksid väikepüssist lamades ja sõjapüssist kogusummas.
Tihedas konkurentsis teiste Eesti laskekuulsustega õnnestus Jaansonil võita individuaalne Eesti meistritiitel kahel ja püstitada Eesti rekordeid vähemalt viiel korral. Neist kaks kestsid üle 17 aasta: vabapüssist lamades 196 (a-st 1936) ja väikepüssiga põlvelt 197 silma (a-st 1938), mis mõlemad a. 1955 ühe silma võrra ületati.
Oma laskekarjäärile pani Villem Jaanson hiilgava punkti Stockholm MM-l 1947, kui ta võitis esikoha uues standardvõistluses väikepüssile 478 silmaga nelja asendi kogusummas (500st võimalikust). Eestis töötas Villem Jaanson instruktorina Tondi lahingkoolis, Rootsis kuni pensionile minekuni plastika tööstuses.
Laskemeistri Villem Jaansoni mälestuseks (1983). Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 16 juuli, lk 3, foto.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19830716.1.3 (7.06.2020).