Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Filmi kodulehekülg:

http://www.ahtofilm.ee/

Tiitrid filmi lõpus:

1980-ndate lõpul võitles Ahto raske haigusega.

Viimati nähti teda varahommikul sadamakail...

Ahto sai veega üheks 01. juulil 1991.

Tedi ristiema Rowena Bray rändab Kanadasse. Suhe Jim Baillie'ga ei kesta kaua ning Rowena naaseb Austraaliasse.

Tedi ristiisa Jim Baillie liitub Kanada meremeeste eriüksusega ja lõpetab sõja leitnandina sõjalaeval.

Philip King liitub Inglismaal vabatahtlikuna mereväega ja lõpetab sõja sõjalaeva kaptenina. Betty Mitchell naaseb Austraaliasse ja abiellub. Philip King jääb elu lõpuni poissmeheks.

William Stein täidab oma eesmärgi ja kaotab reisil 20 kg. Teenib aega USA armees Itaalias, hilisem Antropoloogia õppetooli juht Kansase Ülikoolis.

Alain Gerbault pöörab selja läänelikule elule, seilates elu lõpuni Vaikse Ookeani saarestikus. Ahtoga ei kohtu ta enam kunagi.

Angermayerid, keda Ahto korduvalt külastab, jäävad Ahto sõpradeks elu lõpuni. Nende suguvõsa elab siiani Galapagosel.

Morson Macrae naaseb filmitud materjalidega Kanadasse. 80 aastat peale ümberilmareisi algust jõuavad need lõpuks avalikkuse ette.

Filmis on kasutatud järgmiste inimeste raamatuid, päevikuid, artikleid ja kirju:

Ahto Valter, Rudolf Valter, Kõu Valter, Jariilo Valter, Morson Macrae, Philip King, Jim Baillie, Lewis Moskin, Tom Olsen, Richard Howison.

Liikuvad pildid ümberilma reisilt pärinevad Morson Macrealt ja Ahto Valteri perekonna arhiivist.

Filmi saamisloost

„Umbes üheksa aastat tagasi sattus dokumentalist Jaanis Valk lugema Anto Juske raamatut Ahto Valterist ja sai teada, et enne sõda purjetas esimene eestlane ümber maakera. „Olen suur ajaloohuviline, aga minu jaoks oli see täiesti uudne informatsioon. Mina teadsin, et Lennuki meeskond oli esimene,” tunnistab Valk. Pärast seda hakkaski dokumentalist uurima Ahto Valteri saatust ja seda, kas temast on võimalik dokumentaalfilmi teha. „Kõige enam paelus mind see, et Valteri lugu on seni rääkimata. Miski, mille Eesti rahvas on okupatsiooniaastate tõttu unustanud. Paljud isegi ei tea, et selline mees nagu Ahto Valter on üldse olemas olnud,” nendib Valk.

Filmi tegemiseks on kogutud materjali Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. „Minu jaoks on need aastad olnud paras detektiivitöö,” sõnab dokumentalist. Esimesed poolteist aastat kulusid puhtalt selleks, et välja selgitada, kas meremehe kohta üldse piisavalt materjali leidub. „Esimese vabariigi ajal räägiti Valterist palju, kuna ta tõmbas [1930. aastal] 17-aastase poisina Paljassaarest pisikese paadiga New Yorki, aga ümbermaailmareisist Eestis materjali ei olnud,” sõnab Valk.

Siis aga jõuti tasapisi Kanadas oleva unikaalse filmimaterjalini ja mõisteti, et Ahto Valteri lugu on võimalik rääkida. „Sain teada, et Ahtost on liikuv pilt Lõuna-Aafrika Vabariigi filmiarhiivis. Aga hetkest, mil ma nendega ühendust võtsin, kulus materjali kättesaamiseni üheksa kuud. Oleks olnud tohutu kahju, kui need kaadrid poleks filmi jõudnud,” ütleb Valk. Lõuna-Aafrika Vabariigi filmimaterjalini jõuti ühe Ahto reisikaaslase päeviku kaudu, milles on kirjeldatud nende Aafrikasse saabumist ja filmimehe pardale tulekut. „Päevikus oli täpselt esile toodud selle kroonikapala nimetus. Kui ei oleks olnud, poleks ma seda kunagi leidnud, kuna pealkiri ei olnud kuidagi Ahto nime ega Eestiga seotud,” ütleb Valk.“ /---/

Artikli täistekst:
http://epl.delfi.ee/news/lp/ahto-valter-kes-purjetas-paljassaarest-new-yorki-ja-hiljem-umber-maakera?id=81382791
Rebene, K. (2018). Ahto Valter, kes purjetas Paljassaarest New Yorki ja hiljem ümber maakera. Eesti Päevaleht: LP, 10. märts, lk 32-33.

Filmist meedias

Filmi režissöör Jaanis Valk ja operaator-produtsent Erik Norkroos räägivad valmivast filmist ja filmimaterjalide otsingutest ETV saates "Pealtnägija" 17.02.2016.

http://menu.err.ee/289376/unustatud-ahto-valteri-umbermaailmareisist-valmib-unikaalsete-kaadrite-pohjal-dokfilm

Ahto Valteri elust ja filmi „Ahto. Unistuste jaht“ saamisloost: Alla, H. (2018). Poiss unistas valgetest purjedest. Postimees: AK, 17. märts, lk 10-11: https://kultuur.postimees.ee/4438987/eesti-seikleja-imeline-reis-umber-maailma

Filmist kriitiku pilguga

Filipp Kruusvall: „„Ahto. Unistuste jaht“ on muidugi lugu kangelasest. Veelgi enam: eestiaegsest kangelasest, kellele lisandub automaatselt (nagu igaühele, kes tol ajal tegutses) teatud õilsuse, puhtuse ja isamaalisuse oreool. Ikka on ju tundunud, et kui eesti rahvale on üldse miski püha ja õige, siis on need tol ajal elanud inimesed. Sestap võikski eeldada, et purjetaja Ahto Valtrist tehtud dokk maalib temast üheplaanilise Pätsi-aegse sangari portree. Filmi autorid Jaanis Valk ja Erik Norkroos on väljapaistvast meremehest rääkides tabanud aga silmanähtavalt peenemat seisundit, kus mustvalge ajalookujutus lahustub hoopis küpsemas vaates Eesti ajale ja eestlusele.
/---/
Loo tuuma moodustavad ainulaadsed värvilised filmikaadrid, mis pärinevad 1938–1940 kestnud esimesest Eesti lipu all toimunud ümbermaailmareisist. Klassikalise lahendusena oleks ajaloolise materjali võinud raamistada rääkivate peadega, kes oleks tänapäevasest vaatepunktist palavikuliselt kiitnud möödunud saavutust, ent loo raamiks on väga hea leiuna hoopis Ahto Valtri isa Rudolfi päevik. Juba 1903. aastal Käsmu merekooli õpetajaks saanud mees nägi ja koges nii Eesti iseseisvumist kui ka selle kadumist, lisades loole mõõdet, mida puhtalt tänapäevasest vaatenurgast vaadates kätte ei saaks. Just isa Rudolfi ausad ja teravad sõnad päevikulehtedelt annavad kätte filmi tonaalsuse ja sügavuse, peegeldades ka aega, mil Ahto elas ja tegutses. Muidugi on Rudolf Valter ka ise põnev isik – kolme klassi haridusega, ent lõpuks ise kaptenite koolitajaks saanud mees. Maausuline, kes pani XX sajandi algul oma poegadele nimed mütoloogiliste jumalate järgi – Kõu, Jarilo, Uku ja Ahto.

Teiseks loo raamistajaks on Ahto Valtri poeg Teddy, kes tegi ümbermaailmasõidu pooleteiseaastase poisina kaasa. Nüüd, üle 70aastase USA Neitsisaarte elanikuna, kes ei oska sõnagi eesti keelt, näitab ta kätte Ahto Valtri merematuse paiga ja annab loole sellega mingi igavikulise, kaduvust ja haprust näitava rõhuasetuse. Tema on ka ainus meie kaasaegne, kes kommenteerib ligi 80 aastat tagasi juhtunud lugu. Nii temas kui ka kogu filmis on mingit heas mõttes kiretust ja rahu, puudub „Pealtnägija“ stiilis ülevõimendatud elevus, mis oleks niisuguse „eestlased maailma tipus“ loo puhul tavapärane.“ /---/

Loe edasi:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/vordne-vordsete-seas/
Kruusvall, F. (2018). Võrdne võrdsete seas. Sirp, 6. apr, lk 18–19.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm