Argipäev (1961)

Automaatseadmete monteerimine ja elektrimootorite valmistamine tehases Volta.

Vaade tootmistsehhi, kus mööda liini liiguvad pooleliolevad elektrimootorid. See on tehase argipäev. Ja ehkki tehas on üks paremini mehhaniseerituid kogu vabariigis, pole töötajad rahul saavutatuga, vaid otsivad järjepidevalt uusi teid tootmise automatiseerimiseks. Endiselt kulub liiga palju aega, et midagi ette valmistada, üles seada, tõsta – see ebakõla häirib paljusid. Vaade konstruktoritele töölaudade taga tehase automatiseerimisosakonnas. Insenerid, tehnoloogid, meistrid, töölised – kõik on kaasatud kompleksse mehhaniseerimise idee elluviimisse, mis on ühtlasi tähtsaim ülesanne voltalaste partei auks võetud kohustuste elluviimisel.

Brigadir Jaan Terentjev, Kalju Piir ja Nikolai Jegorov – kolm ratsionaliseerijat, kolm kommunisti – peavad joonise ees nõu. Neil on varuks väike idee. Konstruktor Robert Zober uue automaatliini joonistega töötamas. Sama liin tsehhis. Monteerijate brigadir Maido Oks askeldab liini juures. Monteerija Pjotr Šiškarjov, komsomolisekretär ja endine treial Anatoli Krjukov ning insener Aleksander Nessov katsetavad liini tööd. Tähtis on asjaolu, et uus liin töötab märksa efektiivsemalt: tulemuseks peaks olema kolm võlli minutis.

Automaatpressi paigaldamine. Selle tulek tähendab lõplikku kadu vananenud stantsimismasinatele. Naistöölised masina taga kiirelt detaile ette andmas. Töötav masin.

Elektrimootorite mähkimise liin, naised töötamas. Helmi Oks naeratab kaamerasse, ta on seda tööd teinud juba neliteist aastat. Aga moodsama masinaga suudaks ta töötada veelgi efektiivsemalt. Ning see aeg pole enam kaugel: Volta peatehnoloogi Frischmani kavandist sai alguse moskvalaste ja voltalaste ühistöö, ainulaadne masinamudel, mis põhjustab revolutsiooni selles aastaid ühel ja samal tasemel püsinud töös. Naised tutvuvad uue mudeliga, mille puhul jääks käsitsitööks ainult käivitamine ja reguleerimine. Helmi Oksa ametinimetuseks saaks siis seadistaja. See elukutse omandabki tehases järjest suuremat osakaalu.

Tehase söökla. Neli seadistajat laua taga lõunatamas – see on Jaan Terentjevi kommunistliku töö brigaad, aga mitte täies koosseisus. Kalju Piir ja Nikolai Jegorov askeldavad tsehhis, sest hommikune väike idee on vaja ellu viia – ikka selle nimel, et täita partei kongressi auks võetud kohustused. Ekraanil sotsialistliku võistluse vimpel.

Valukoja ümberkorraldamine: iidsed muldvormid lähevad ajalukku, põhjaliku muudatuse toovad endaga kaasa kokillvalumasinad, näeme nendega metallivalu katsetamist. Töölise tööks jääb siin vaid detaili viimistlemine. Samuti kaasneb uuendusega  märkimisväärne metalli kokkuhoid. Tõsiste nägudega mehed vaatavad uue masina alt tulnud toodangut, seejärel tõstavad pilgu ja naeratavad. Asjalikul sammul ning omavahel juteldes väljuvad nad tsehhist. Diktor lõpetuseks: „Ja kui vaatad neid inimesi, kes niiviisi ühteliitunuina võitlevad ühise eesmärgi eest, elad nende loomisrõõmule tahtmatult kaasa. Kas mitte selles polegi meie argipäevade tõde?“

Märksõnad: automatiseerimine | automatiseeritud tootmine | brigaad | edasipüüdlikkus | efektiivsus | elektrimootorite tootmine | elektrimootorite tsehh | insenerid | konstruktorid | mehhaniseerimine | metallivalu | monteerijad | mootorite monteerimine | mootorite mähkijad | mootorite mähkimine | plaanimajandus | ratsionaliseerijad | ratsionaliseerimine | sotsialistlikud kohustused | stantsijad | stantsimine | tehasetöölised | tehniline uuendus | tsehh | tulevikuperspektiivid | töölised | tööprotsess masinaehitustehases | uue tehnika juurutamine | valukoda | Vaata kõiki »