Fatcula (2016)

Filmist meedias

Aurelia Aasa: „Hävitusteema, täpsemalt rasvahävitusteema on vaatluse all Martinus Daane Klemeti filmis „Fatcula“. Kuulsate lugude parodeerimisest on omamoodi kujunenud Klemeti firmamärk. Sel korral on satiiriobjektis Dracula, kellest saab oma rasvaarmastuse tõttu Fatcula. Vampiirilugude üleüldisele rohkusele vaatamata mõjub film värskendavalt.

Spordiklubi omaniku ja rasvaimejast Fatcula kõrvutamine on humoorikas samm, et ilmestada tänapäevast trenni- ja rasvapõletuskultust. Filmi kitšilik esteetika annab kehakultuuritemaatikale veelgi iroonilisema lihvi. Lihast pumbatakse, kuldkett kaelas, ja tähtsad isikud vuravad ringi hõbedastes velokaarikutes. Film ei pila küll spordi olulisust (kuuldavasti käisid ka autorid ise filmi animeerimise ajal jõusaalis), ent sellele vaatamata tuuakse sisse (jõusaali)kultuuris esinevad iroonilise konnotatsiooniga elemendid, mis teevad „Fatculast“ lõbusa ajaviitevaatamise.“

Artikli täisversioon:
http://kultuur.postimees.ee/3916015/uus-eesti-anima-alasti-postiljonid-fat-burner-ja-eksistentsiaalne-kriis
Aasa, A. (2016). Vampiirid ja mineviku pained [uued Eesti animafilmid festivalil Animated Dreams: Kristjan Holmi „Täismaja“, Rao Heidmetsa „Elu enne elu“, Martinus Daane Klemeti „Fatcula“, Ülo Pikkovi „Tühi ruum“, Juan Pablo Libossarti „Amalimbo“]. Postimees, 22. nov, lk 19.