Sundüürnik (2016)

Maria meenutab õega lapsepõlvekodu, kust tuli elada sundüürnikena ning lahkuda tänu 90ndatel kehtestatud omandireformile, millega maja tagastati selle kunagise omaniku pärijale. Maria lapsepõlvekodu on mällu detailselt jäädvustunud ja endiselt südamelähedane, kuid sellega kaasnevad painavad mälestused pärija ehk uue majaomaniku tegudest, kes sundüürnikest lahtisaamise eesmärgil hakkas Maria perelt aegamisi elamistingimusi likvideerima. Lõpuks oli asi sealmaal, et majast tuligi sunniviisiliselt lahkuda. Maria ja tema õde olid siis lapsed ja kogu toimunu jäi pikaks ajaks meelde kui õudusunenägu. Maria arutab ja meenutab seda nii õe kui psühholoogiga, lõpuks naaseb viimast korda külastama enda lapsepõlvekodu ja seal kohtub ta ka taas majaomanikuga.