Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Akvaarium (1998)

Sisukokkuvõte

Film keeruka elukäiguga vabadusvõitlejast Tiit Madissonist.

Paemüürile kinnitatud mälestustahvel meenutamaks siin Toompea nõlva all Hirvepargis 23. augustil 1987 toimunud esimest rahva omaalgatuslikku poliitilist meeleavaldust okupeeritud Eestis. Koosoleku valmistas ette vabadusvõitlejatest-poliitvangidest koosnev ühiskondlik organisatsioon eesotsas Tiit Madissoniga MRP-AEG, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Endine poliitvang Mati Kiirend jutustab koosoleku ettevalmistamisest, fotod meeleavalduselt. Filmimaterjal ERSP koosolekult Raekoja platsil, kõneleb kirjanik Arvo Valton. Torupillimängu saatel koguneb rahvarongkäik sõjaväebaasi juurde nõudma vene vägede lahkumist Eestist. Muinsuskaitseliikumine algatab Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärkide taastamise, ennistatud mälestusmärkide ja Konstantin Pätsi monumendi pidulikud avamistseremooniad. Rahvarinde valimiseelne kihutuskoosolek Võidu väljakul Tallinnas. Vabariigi aastapäeva pidustused Estonia kontserdisaalis, Tiit Madisson sõnul on rahvas oma hingelt ja vaimult vabaks saanud, mis on kõige tähtsam omariikluse taastamisel.

Vabariigi algusaastate majandus- ja kaubanduskriis: tühjad poeletid, järjekorrad toidupoodides, talongikaubandus. Piiride avanedes lõi lokkama vanametalliäri. Tiit Madisson jutustab kodus kirjutuslaua taga istudes Eesti Rahvuslaste Keskliidu (ERKL) tekkimisest vastukaaluks organiseeritud kuritegevusele 1994. aastal. Maffiapealiku rahvarohke matus Nevski katedraalis. Vanametalli laadimine metalliekspordi firma EMEX laoplatsil. 1996 mais vahistatakse Tiit Madisson teist korda, seekord juba iseseisvas Eestis, põhjuseks tema kirjutatud ja levitatud kiri "Eesti saatus?" Ta räägib vahistamise ajendeist nõukogude ajal 1980, ülekuulamistest Mart Nikluse ja Jüri Kuke asjus, vangistusest poliitlaagris ning asumisele saatmisest Siberisse Kolõma jõe äärde. Kuue aasta pärast sai ta tagasi Eestisse, kus kohe alustas võitlust okupatsiooni vastu. Patarei Vangla sisehoov. Äritsemine Kadaka ja Keskturul, militaarkaubandus. Piketeerijad Draamateatri nurgal nõuavad Tiit Madissoni vanglast vabastamist, alllkirjade kogumine. Endine poliitvang Mart Niklus hindab kõrgelt Madissoni otsustusvõimet ja avameelsust. Väidetavalt oli Madissoni represseerijaks Tallinna Ringkonnakohtu Kriminaalkolleegiumi esimees Jüri Paap, sama mees heitis ka Nikluse arestikambrisse. Filmigrupiga kohtub Kuningriikliku Partei liige Jüri Aarma, kes on hiljuti KUKU raadios teinud saate Tiit Madissonist. Ta imetleb Madissoni kodanikujulgust ja võitlusvaimu ning tunnistab, et Eesti Vabariigi kohus astus Madissoni arreteerimise otsusega ämbrisse.

8. oktoober 1997 - riigikogu liige Enn Tarto annab üle poliitvangide rehabiliteerimisseaduse eelnõu, siseminister Robert Lepikson kõnetoolis vastamas arupärimistele poliitkuritegude kohta. Mati Kiirend räägib, et vanalinnas jalutades kohtab ta tihti oma endisi uurijaid ja KGB nuhke, kelle kuritegusid pole karistatud, nüüd võib neid näha kõrgetel positsioonidel ja isegi riigikogus. Intervjuu riigikogu liikme Mihkel Pärnojaga, keda seostatakse oma töökaaslase Jüri Kuke kohtuprotsessiga 1980.

Järgnevatel aastatel vajusid vabadusvõitlejad unustusse, esile tõusid materiaalsed huvid. Läbilõige Tallinna öö- ja ärielust - striptiisibaarid, kasiinod, uhked autod, villad ja kaatrid. KGB likvideerimiskomisjoni esimees Hardo Aasmäe sõnul jäi palju toimikuid isikulise informatsiooniga nõukogude aegadest KGB kätte, selles mõttes on meie ühiskond Moskvast vaadates nagu kala akvaariumis. Informatsioon on ka rahvusvaheliselt üsna kindel vahetuskaup. Riigikogu liige Jüri Adams räägib Madissoni probleemist kui kogu Ida-Euroopa probleemist - mis sai nendest inimestest, kes nõukogude ajal olid kommunismivastases võitluses. Madisson väitis kirjas, et talle Eesti Vabariik ei meeldi - see ei ole riigi kukutamine, siin jäid kohtud jänni. Tiit Madissoni kiri "Eesti saatus?" Patarei vangla. Tiit Madisson vabastati Riigikogu otsusega amnestia alusel 1997. aasta novembris. Madisson lastega lumes jalutamas.