Avaleht » Filmiliigid

Aisopose rebane (1986)

Filmi originaalpealkiri (vene keeles): Лиса

Aisopose valmide motiividel

Animafilmid | Muud liigitused Kestus: 09:07

Huviinfo

Fakte filmi valmimisest

Valmis kirjanduslik stsenaarium: 12.05.1985
Režiistsenaariumi valmimine: 17.02. - 31.03.1986
Filmi ettevalmistusperiood: 01.04. - 01.06.1986
Võtteperiood: 02.06. - 02.10.1986
Montaaž: 03.10. - 04.11.1986
Filmi üleandmine - 05. november 1986
Filmi maksumus - 45 500 rubla.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2516 Nukufilmi "Aisopose rebane" loominguline leping, aktid, eelarve, kalkulatsioon.

Filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

R. Lintrop: See on Raivo Järvi esimene režissööritöö. Lastefilmina võib seda lugeda õnnestunuks.

P. Pärn: Pildiliselt mõjus hästi kaadri mitteüleküllastatus. Režissööril oli kerge tööd teha, sest ülesanne oli lihtne ja selge.

P. Simm: Film on huvitavalt lahendatud. Võib kiita operaatoritööd, mida tavaliselt multifilmide puhul ei pane tähele. Eriti huvitavalt on sätitud valgus.

14. november 1986
Riigiarhiiv:ERA.R-1707.1.2515 Nukufilmi "Aisopose rebane" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Filmist kriitiku pilguga

Maija Augstkalne: R. Järvi debüütfilm "Aisopose rebane" jäi lubamatult nõrgaks, seda eriti R. Undi ja H. Volmeri kõrge taseme kõrval.
Järgnes J. Ruusi ja M. Lotmani mõttevahetus nähtud filmide üle.

M. Lotman: Minu arvates olid filmid üsna terviklikud ja meeldisid, välja arvatud lastefilmid ja "Aisopose rebane". Kõige huvitavamad on tihti filmid žanride piirimail, mitte puhtžanrilised tööd.

J. Ruus: Piiripealsusega võib film laguneda, piiripealsus võib kujuneda vaid refineeritud maitse rahuldajaks.

M. Lotman: Lagunesid "Aisopose rebane" ja "Ramsese vembud", kuid mitte seepärast, et nad on piiripealsed - nad on väga kindlatesse lehtritesse kuuluvad filmid.

Priit Pärn arvas, et dilentantismiga on filmis tegemist siis, kui tegeldakse pseudoprobleemiga, kusjuures püütakse sellele justkui mingit filosoofilist katet anda (mis jääb petvaks) ning sellele kõigele luuakse ümber võimalikult vohav vorm.

Balbat, M. (1987). Multifilmitegijate uus põlvkond [läti filmiteadlase ja –kriitiku Maija Augstkalne analüüs, vaadeldi filme: „Klaasikillumäng“, „Paberileht“, „Tähemõrsja“, „Aisopose rebane“, „Härg“, „Nõiutud saar“, „Elujõgi“, „Kevadine kärbes“, „Kaelkirjak“, „Ramsese vembud“]. Sirp ja Vasar, 3. apr, lk 7.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm