Elu rannas (2010)

Mere taandumisel vabanenud rannaalade kasutuselevõtmise tähtsusest.

Noarootsi põliselanike Adolf Unda ja Astrid Mitmani meenutustest kuuleb, milline nägi välja praeguseks võsastunud rannik nende nooruses. Taustaks vanade kroonikafilmide kaadrid 1930ndate rannarootslastest oma väikestes mereäärsetes taludes loomade karjatamise tarbeks rannaalade eest hoolt kandmas. Suvisel ajal niidetakse pilliroog loomasöödaks, talviti kogutakse roog katusematerjaliks. Nõukogude ajal piiritsooniks kuulutatud rannikualad olid kohalikele praktiliselt suletud, mille tulemusena need võsastusid. Käesoleval ajal on taas asutud loodushoiuorganisatsioonide ja põllumeeste koostöös rannaniitusid loomade karjatamiseks kasutama. Looduslik karjamaa on soodsam ka talunikele, kuna ei nõua lisahoolt. Herefordi ja šoti mägiveised on parimad neil aladel, kuna söövad pilliroogu ja isegi võsa.

Märksõnad: Herefordi veised | mustsaba-vigle | karjamaa | linnuparved | loodushoiualad | looduskaitseala | meenutused endisest ajast | niidurüdi | pilliroog | puberteet | püramiid-koerakäpp | rannakarjamaa | rannaniidud | rannaniitude elustik | rannaniitude hooldamine | rannaniitude taastamine | rannarootslased | roolõikus | šoti mägiveised | tutkad | valgepõsk-lagle | veised | ökoloogiline mõtteviis | Vaata kõiki »