Allan (2014)

„Pilv peopesal“

Tähelepanuväärne on asjaolu, et tõenäoliselt on esmakordselt Eestis üht inimest portreteeritud kahes erinevas dokumentaalfilmis 20-aastaselt ajadistantsilt. Esimene film Allanist, "Pilv peopesal", valmis 1995. aastal. Selle režissööriks oli Airi Kasera ja operaatoriks Arko Okk.
Pressiteade, 6. nov 2014

Pime noormees kogub dokumentaalfilmiga endast raha teistele haigetele

Pime noormees Allan Vibur rääkis ETV saates "Ringvaade", et äsja valminud dokumentaalfilmist "Allan", mis on vändatud temast endast, kogutud raha läheb Eesti seljaajusonga ja vesipeahaigete seltsi ehk Kellukese selts toetuseks. /---/
Kellukese selts annab lisaks välja raamatu "Pudelist välja". Kolm aastat tagasi tõlkis Allan selle inglise keelest eesti keelde.
Pime noormees kogub dokumentaalfilmiga endast raha teistele haigetele. Ringvaade, 12. nov 2014

Filmist kriitiku pilguga

Tiina Lokk: "Arko Okk oskab mõtelda visuaalselt ja ka siin on huvitavaid visuaalseid kujundeid. Paraku jääb sellest väheks: kangelane ei ava ennast ekraanil, ja see on ikka režissööri, mitte kangelase probleem."

Olle Mirme: „Loodetavasti on see taotlus, et selle filmi heliriba on märksa huvitavam kui ekraanil unelev fragmentaarne pildirida. Loodetavasti oligi idee teha pimedast poisist film, mida võib rahulikult ka kinnisilmi vaadata. Kui nii, siis annaksin neli punkti. Kui mitte, siis null. Kuldne kesktee – kaks.“

Roman Baskin: „On olemas kaks mõistet: «kunst» ja «kunstitamine». Vahe nende vahel on õhkõrn, aga see on olemas. Siin kisub lugu kunstitamisse, kuigi on tahetud kunsti teha. Võimalik, et oleks pidanud portreteeritavat rohkem usaldama, ta oleks filmi välja vedanud. Sellise karmi teema juures eriti. Teisisõnu, inimese kaudu tekib filosoofia ja üldistus, mitte vastupidi.“

Postimehe žürii hindab: „Allan“ (2014). [Tiina Lokk, Olle Mirme, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu filmile]. Postimees: AK, 15. nov, lk 10.