6 tundi (2005)

Tootjafirma sünopsis

Suvekuudel saabuvad Tallinnasse hiiglaslikud lõbulaevad, igaühe pardal üle tuhande reisihuvilise, kes kõik enamjaolt Ameerikast. Tallinnas viibimiseks on neile ette nähtud kuus tundi. Neid ootavad sadamas otsatud rivid bussijuhte, giide ja tuuriorganisaatoreid. Kruiisitajad läbivad tempokalt olulised vaatamisväärsused, söövad kõhud täis ning lahkuvad. Tallinn oli vaid järjekordne peatus nende pikal teekonnal. Sadamakaile jäävad järele lehvitama pingelisest päevast surmväsinud kohalikud teenindajad.
Mida neile õleüldse näidati? Milda neile õigupoolest räägiti? Kes on need inimesed, kes vahendavad meid ühepäeva-turistidele? Ja kes on need turistid?
6 tundi / 6 Hours (2008). Rmt: Eesti film / Estonian Film 2000-2006. Tallinn: Estonian Film Foundation, lk 485.

Filmi tootmine

Arendusperiood: jaanuar - veebruar 2005
Ettevalmistus: 10 päeva mais 2005
Tootmine: 2 võttepäeva mais või juunis, sellest
ühel päeval võtted 3 kaameraga
Järeltootmine: august-september 2005
Eelarve: 107 263 EEK
Allikas: EFI andmekogu

Filmist meedias  

Krista Maajärv: "Lisaks selle loo muudele plussidele on filmis ka tõeliselt huvitav ja professionaalne kaameratöö, millega ei saa uhkustada kõik "Eesti lood". Autor on leidnud dokfilmi jaoks tänuväärse teema ning inimesed, kes selle filmi välja kannavad ja intrigeerivaks muudavad. Giid Stanislav esitab Tallinna vanalinna kohta põrutavaid fakte ja väiteid, mis imelikul kombel viivad alati välja meie idanaabri ülistamiseni, samal ajal kui tema kolleeg tutvustab kõigile tõelise "eestluse" sümbolit - Lauluväljakut. Nii näidatakse lisaks rõõmsate turistide suhtumisele Eestisse ka meie oma rahva erinevate esindajate eluvaadet ning seda, mida nad meie kauni pealinna portreteerimisel oluliseks peavad. Lugu on hoogne ja naljakas, sest inimeste rumalus ja see, kuidas nad enese teadmata seda eksponeerivad, mõjub millegipärast alati naljakana."
Maajärv, K. (2006). "Eesti lugude" Eesti. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 122-125.

Sulev Teinemaa: "Üks meie hinnatumaid operaatoreid Rein Kotov annab iroonilise pildi sellise läbi erinevate linnade tormamise pealiskaudsusest, mis nii iseloomulik nüüdisturistile."
Teinemaa, S. (2011). Kaheksa vaadet Eesti ellu. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 118-123.

Sergei Stadnikov: "Kuid missugune võiks olla dokumentaalfilmi looja Rein Kotovi enda suhtumine Eestimaa tutvustamise kvaliteeti? Ehk seda võib hoomata aeg-ajalt kõlavast ühest nõukogudeaegsest lüürilisest estraadimeloodiast, mille refräänis on muu hulgas järgmised sõnad: „...aga see pole see, pole see...”. Ja eestlasest prükkari arutelu sugulusest Peeter Suurega. Hm..."
Stadnikov, S. (2006). Kuus tundi Tallinnas. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 139-140.