Avaleht » Filmiliigid

Limonaadi lugu (2013)

Animafilmid | Koguperefilm Kestus: 09:00

Huviinfo

Reklaamlause

Teekond läbi limonaadilimbo.

Tegijad oma filmist

Režissöör Vallo Toomla: „Allegooriline lugu sellest, kuidas ostuhullus ja asjade kultus rikuvad inimestevahelisi suhteid ning väärtushinnanguid. Ema võib unustada oma lapse kaitsetusse olukorda, et rahuldada oma tarbimisjanu. Meie peategelasel, väikesel viieaastasel poisil, kes on jäetud üksinda keset kaubamaja, ei jää üle muud, kui põgeneda magusasse limonaadimaailma, et leevendada oma hirmu. Ema ja laps kaotavad teineteise. Laps on lõksus (limonaad on kui ostukeskuse-maailma produkt) fantaasiamaailmas, paanikas ema otsib last mööda kaubamaja taga. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Lapse siseilma jõud juhatavad ta tagasi ema juurde. Filmis on kaks kohta, kus limonaadimaailm ja ostukeskuse nö reaalne maailm segunevad. Film ka lõpeb segunenud maailmaga. Reaalsus kui fatamorgaana, petlik kujutelm tegelikkusest. Filmi lõpp vihjab, et meie peategelased näevad läbi selle miraaži ja püüavad sealt lahkuda, toeks inimlikkus ja armastus. Lapse intuitsioon näitab emale teed parema võimalikkuse poole. Stilistiliselt peaksid ostukeskuse maailm ja limonaadimaailm selgelt eristuma. Ostukeskusemaailm on limonaadimaailmaga võrreldes selgelt nurgelisem, tühjem, rabedam, värvivaesem. Limonaadimaailm vastandub maalilise värvikülluse ja iluga. Film on mõeldud eelkõige lastele, keda peaks võluma sündmuste kirevus, vahvad karakterid, visuaalsus. Tähtis koht on filmis muusikal. Laste puhul peaks film toimima eelkõige alateadlikult. Täiskasvanutele peitub filmis selgem moraal ning ehk pakub mõnu filmi allegooria lahtimõtestamine ning samuti visuaal, mis tuletaks meelde enda animafilmi vaatamise kogemust lapsepõlvest.“

Produtsent Kerdi Oengo: „Esimene pool filmist on lahendatud traditsioonilises ja klassikalises ümarnukk-tehnikas. Teine pool - Joonase seiklused limonaadipudeli sees - nõudis aga tublisti nuputamist ja hulganisti pildi järeltöötlust, sest enamus stseenist on üles võetud mitmekihiliselt, hiljem kokku pandud ning rikastatud veel visuaalsete efektidega, mis loovad visuaalse arusaama, et tegevus toimubki vee all. Nii head pildilist tulemust me alguses ei lootnudki. Vee keskkond on väga tõepärane, Anu-Laura Tuttelbergi kunstiline lahendus väga hea.“ /---/

Katke režissööri kommentaarist filmi lõpptulemusele

Vallo Toomla: " Kindlasti on vaatajaid, kes peale esimest vaatamist endalt ja teineteiselt küsivad, et mis siis filmi lõpus ikkagi sai või mida öelda taheti. Vast kutsub see filmi uuesti vaatama ning järgmisel korral juba taibatakse. Usaldan isiklikku kunstikogemust lapsepõlvest - kõige huvitavama ja köitvamana mõjub lugu või pilt, mis sisaldab paradokse, saladuse allikaid. Terve elu sisaldab paradokse. Saladus tekitab küsimusi. Leian, et väärt lastefilm võiks mitte ainult lahutada meelt, vaid panna mõtlema ja küsima "kastist välja" küsimusi. See on ettevalmistus vaimurikkaks eluks."

Allikas: Nukufilm

Filmikriitikat

«Multivant – uued eesti animafilmid»

«Ada + Otto», režissöör Ülo Pikkov
«Limonaadi lugu», režissöör Vallo Toomla
«Liivamees», režissöör Pärtel Tall

Kristiina Davidjants: „Tõsi ta on, et filme oleme jälle professionaalsel moel tegema hakanud alles viimastel aastatel, kuid tõsi on ka see, et mitte ükski hoone ei valmi ilma tugeva vundamendita ja näiteks huvi filmi vastu saab alguse juba lapseea multikate aegu ning neid on kodumaised animalavastajad teinud küllaga. On põlvkondi, kelle sirgumist tähistas Aatomiku sahmerdamine, on ka neid, kes mäletavad oma lapsepõlvest peamiselt Klaabut või siis veidi hiljem hoopis naksitralle.

Nüüd siis esilinastub Artise kinos kolm uhiuut eesti animafilmi. Ühispealkirja «Multivant» all saab neid näha mitmes Eestimaa kinos ja teadupärast aitab Kinobuss tuua filme ka sinna, kus kino kui säärast enam pole. Sedakorda on tegu filmidega, mis loodudki mõttega lastele näitamiseks ja vaatamiseks.  
/---/

«Limonaadi loo» autor on Vallo Toomla, kes on ilma teinud tudengifilmidega. Väike Holger tahab limonaadi, see aga pole meelepärane tema emale. Kui ema selja pöörab, saab poiss oma limpsi kätte, kuid oh üllatust – mitte poiss ei joo limonaadi, vaid hoopis limonaad neelab poisi, jättes mürsiku hulpima oma vaatemängulisse «kõhtu». Seal on huvitav küll, kuid mingil hetkel tahab Holger tagasi ema juurde ning selleks on tal vaja limonaadlaste abi. «Limonaadi loo» limonaadialune maailm on korraga lummav, põnev ja hirmutav.
/---/

Lõpetuseks võib tõdeda, et eesti animafilm on mitmekesine kraam – äärmustesse minnes öelgem, et see ei tähenda ainult Priit Pärna, kellest mööda vaadata on võimatu, või siis Lottet, kes on veelgi kindlamalt meie argielus oma kanda kinnitanud. Siia mahub igat masti autoreid ja nemad omakorda teevad oma filme erinevatele vaatajatele. Tuleb vaid osata vaadata.“
Davidjants, K. (2013). Eesti lood meie lastele ["Multivant"- uued eesti animafilmid: "Ada+Otto", "Limonaadi lugu" ja "Liivamees"]. Postimees, 18. okt, lk 17.

Andres Laasik: „Uued kodumaised lühianimafilmid on küll head, kuid Eesti animatsioonimaailmas siiski keskmised. Et kolm lühianimafilmi vormusid kinos Artis üheks seansiks, on suurepärane. Vallo Toomla „Limonaadi lugu”, Pärtel Talli „Liivamees” ja Ülo Pikkovi „Ada ja Otto” esindavad head animatsiooni, ent häda on selles, et meie kodumaine animafilm on nii äge, et laiemas perspektiivis vaadates on tulemus keskmine.

Just keskmine, mitte keskpärane, sest viimast ei luba nende teoste kohta öelda kolme filmi isikupärasus ja kunstiambitsioon. Samal ajal on aga küllaga, mille kallal norida. Moraalse aspekti kasutamine pole lasteanimatsioonile võõras ja Toomla „Limonaadi loo” tarbimiskultuuri kriitika algab asjalikult, ent filmitervikus jäetakse probleem õhku rippuma. Talli „Liivamehe” peategelane luiteliivanukk hajub aga tegevuses hoopis ära ja finaali jõuab film vaimuka hädalahendusega. Lühianimatsioon on nõudlik žanr. Mida lühem lugu, seda raskem kirjutada.“ /---/
Laasik, A. (2013). Vares Ada ei lenda väga kõrgelt [arvustus: "Multivant"- uued eesti animafilmid: "Ada+Otto", "Limonaadi lugu" ja "Liivamees"]. Eesti Päevaleht, 30. okt, lk 12-13.

Elise Eimre: ""Limonaadi loo" esimest poolt iseloomustab retro - kirjatüübist üldtonaalsuseni välja. /---/
Kummardus mineviku poole ilmneb nüansseeritud kunstilises lahenduses ning lisab selle kaudu nukufilmile olulise tasandi. Nimelt, ootamatult purskuv ja Holgerit enesesse neelav limonaad loob luitunud poe taustal tugeva kontrasti. Nii tuleb teravalt esile selle stseeni tehniline võte, mis markeerib olulisi muutusi nii nukufilmi süžees kui ka üldisemalt meediumi enese ümber. Vastav graafiline lahendus võimaldab nukufilmil kinnistada end akuutsena tänapäeva visuaalsetest efektidest küllastunud animafilmi maailmas. /---/

Vallo Toomla "Limonaadi lugu" täidab oma meelelahutuslikku eesmärki, kuid ei küüni paraku iseenda loodud originaalsuse potentsiaalini. Kuna lühiformaat eeldab selget struktuuri nii süžees kui pildis, oleks seda lugu oluliste korrektiividega võimalik tunduvalt parandada. Sama kehtib fantastika kohta. Seega on Toomla "Limonaadi looga" astunud Eesti animafilmi radadele paljulubavalt, kuid pole siiski veel päris kohale jõudnud."
Eimre, E. (2013). Eesti animafilmi multivant [arvustus: "Multivant"- uued eesti animafilmid: "Ada+Otto", "Limonaadi lugu" ja "Liivamees"]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 96-101.

Tiina Lokk: „Allusioonid „Peetrikese unenäo“ ja „Klaabuga“ ei viinud lõpuks kuhugi, stsenaarium vedas alt.“

Roman Baskin: „Liialt metatasandi lugu... Kui on sihtgrupiks lapsed, võib asi segaseks jääda!? Päriselt ei jõua sõnum kohale... Kui satud limonaadi sisse, siis enam välja ei saa? Kas kõik maailmad (olekud) on limonaaadist? Ehk laps tabab paremini!“
Eksperdid hindavad: Lastefilmide kassett „Multivant“ (2013). [Tiina Lokk, Indrek Kasela, Lenna Kuurmaa, Roman Baskin annavad hinnangu filmidele]. Postimees: AK, 26. okt, lk 10.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Esimene nukufilmide DVD on sarja 3. DVD, ilmunud 17.10.2013. Sellel on järgmised filmid:

Vares ja hiired (1998)
Tulelaeva kulid (2001)
Jõehobu Jõksu lood (2002)
Porgand! (2003)
Teatriporgand (2006)
Porgand suvitab (2008)
Liivamees (2013)
Talvekummitus (2012)
Limonaadi lugu (2013)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm