24/1 ehk alla 7-aastastele keelatud (2007)

Režissööri nägemus kavandatavast filmist

Võtetel on korraga kaks kaamerat: üks tegeleb Jõulumehega ja teine nendega, kelle juures Jõulumees on. Peredes on Jõulumehega suhtlejad eriti „peo peal”: lapsed oma siira ootuse ja kaasaelamisega, emad pideva korraldamise ja sättimisega, isad kaasamängimisega, vanaemad-vanaisad aeglase tempo ja jukerdava mäluga, koerad kiire tempo ja pealetükkivusega jms. Jõuluvanal on küll oma kindel kava, millega ta iga järgmise pere uksest sisse astub, kuid see teeb läbi ettearvamatuid muutusi - kunagi ei lähe päris nii, nagu oli plaanis.

Peategelane Mart on... silmatorkavalt koomiline, kuid kaamera ja montaaž ei hakka temas klouni otsima (kui ta just ise parasjagu oma kavas klouni ei mängi). Nalja saab filmis muidugi palju, aga kõike täidab Jõuluvana inimliku üksinduse ja täiuseihaluse poeetiline vastuolu. Mart on naljakas, võtab isegi pead vangutama – on see üldse võimalik! Kuid tema maailmaparandaja loomus, püüdlikkus ja soov inimestele rõõmu valmistada paneb Mardile kaasa tundma ja teda ehk isegi imetlema.

Nimetatud vastuolu annab filmis edasi rütm, mis vaheldub nii filmi loost lähtuvalt kui ka montaažis. Loos liigutakse perest perre ja maailmaparandusjuttu räägib Jõulumees teel olles, autoga ühest kohast teise sõites. Autos on Jõulumees ise, oma heietuste ja küsimustega. Kodudes on ta Jõuluvana, kellel ei ole küsimusi ega muresid.
Allikas: EFSA andmekogu