Avaleht » Filmiliigid

Köögi dimensioonid (2008)

Animafilm Kestus: 19:08

Huviinfo

Režissöör oma kavandatavast filmist

Priit Tender: "Selle filmiga on mul plaan jätkata “Musta Lae” poolt alustatud interdistsiplinaarset liini eesti animatsioonis. Mulle tundub, et tänapäeval on paljud elitaarsed kunstiliigid kapseldunud omaenda kitsasse ringi ning ei üritagi sealt väljuda. Julgen väita, et ka eesti animatsioon ei ole selles suhtes erandiks.
Olles külastanud mõningaid nüüdismuusika kontserte, on mul tekkinud mõte seda kuidagi animatsiooniga siduda. Film kui meedium hõlmab endas niikuinii ka muusikat, ent antud juhul on mul plaanis minna integratsioonis pisut sügavamale. Mind on inspireerinud muusika ülesehitus ja struktuurid, mis kohati haakuvad filmi omadega, ent kus on ka filmis üldiselt mitteesinevaid võtteid. Nende tundmaõppimine on olnud äärmiselt huvitav ja viinud mõttele teha film, mille stsenaarium oleks just neist lähtuv. Teiselt poolt on ka helilooja (Märt-Matis Lill) vaadanud mu kujundusnäiteid ja kuulnud mõningaid mõtteid filmivallast ning neist omakorda inspireerunud. Oleme rääkinud nii animatsioonist kui muusikast ja üritanud leida mingit ühist struktuurilist alust kogu teosele. Antud filmi puhul kujuneb suur osa stsenaariumist välja muusikast lähtuvalt. Filmi raamiks on minimalistlik lugu mehest, kes seisab laua kõrval ja on ametis saia röstimisega. (Ta on pidevalt seljaga kaamera poole ja kogu filmi vältel ei näe me ta nägu). Seda argist reaalsust hakkavad aga lõhkuma erinevate objektide irreaalsed mõttelennud. Laua, Mehe ja Saiapuru mõtete osad põhinevad visuaalsusel ja koreograafial ega edasta literatuurset sisu. Need osad peaks olema sama kaootilised ja muutusterohked nagu inimese meel. Iga osa illustreerib sarnastel motiividel põhinev, ent pisut eriilmeline muusika.
Filmi on plaanis koos Nyyd Ensemble'iga (Olari Eltsi dirigeerimisel) live'is esitada. See võimaldab teosel osaleda mitte ainult tavapärastel filmi-, vaid ka muusikaüritustel."
Allikas: Eesti Joonisfilm

Katke stsenaarsest plaanist

Mees seisab laua kõrval, kohmitseb, võtab pakist röstsaia. Maha kukub saiapuru. Mees lükkab puru jalaga laua alla. Vaatab puru laua all. Asetab röstsaia rösterisse. Jääb ootama. Järsku hakkab laual olev kohvitass pöörlema ning kasvama. Kohvitass moodustab hiiglasliku pöörleva toru, mis liigub mehe suunas. Toru neelab mehe alla. Mees mattub üleni kohvitassi alla, tass jääb liikumatult lebama. Laud ajab end püsti kahele jalale. Ta ringutab pisut ja astub tooli juurde. Istub siis toolile nagu seda proovides. Lükkab saiapuru tagasi, kohvitassi alla. Laud jääb aknast välja vaatama ja vajub mõttesse.
Allikas: Eesti Joonisfilm

Filmi kontsertettekanne avab 2008. aasta Pimedate Ööde Festivali

PÖFFi avab animafilmilavastaja Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud uhiuue animatsiooni «Köögi dimensioonid» kontsertettekanne, esitajaks Nyyd Ensemble. Tegu on vähemalt Eesti mastaabis harukordse ettevõtmisega – teadaolevalt on see esimene kord, kui kodumaist animafilmi saadab orkester.
««Köögi dimensioonid» ei ole maailma esimene ega ka mitte viimane film, millele orkester kinosaalis heli peale mängib, ent minu andmetel on see ainus köögitarbeid ja toiduaineid kujutav animafilm, millele Nyyd Ensemble on PÖFFi avamisel eales muusikat mänginud,» ütleb Tender ise.
Tuumalu, T. (2008). PÖFF lõikab eduka filmiaasta vilju [festivali avab "Köögi dimensioonid"]. Postimees, 20. nov, lk 16.

Filmist kriitiku pilguga

Ülo Pikkov: „Kuna Tenderi film on tehtud (animeeritud) Lille muusika järgi, siis on Lille kompositsioon see, mida Tender on visualiseerinud. Tenderi filmi tulekski lahata pigem muusikakaanonitest lähtudes, kui et otsida sealt klassikalist filmidramaturgiat. Tema film on Lille loodud heliteose visualiseeritud kompositsioon. /---/

Tenderi animafilm kutsub vaatajas esile võime näha reaalse maailma ja metafüüsilise abstraktsiooni vahelisi seoseid, kuna filmiloogika „põhjus—tagajärg” on alateadlikult aktsepteeritav juba ainuüksi sündmuste kronoloogiast tulenevalt. Realistlikud vahelõigud teenivad filmis ka teatud mõttes pausi ülesannet, aidates niiviisi vaatajal intensiivsest muusikast ja visuaalsest informatsioonist hinge tõmmata. /---/

Oma lähenemise poolest meenutab „Köögi dimensioonid” eelmise sajandi algul valminud avangardistlikke filme. Nii on Tenderi filmi realistlikel osadel sarnasust 1920-ndatel valminud linnakultuuri ja urbanismi ülistavate filmidega (Walter Ruttmanni „Berliin — suurlinna sümfoonia”, 1927; Dziga Vertovi „Inimene filmikaameraga”, 1929), kus domineerisid sünkroonhelidena kõikvõimalikud realistlikud linnahelid: sireenide huilged, rongivagunite kolin, veduriviled, töötavad kassaaparaadid jne. /---/

Tender ei ole samuti seadnud oma eesmärgiks mingi erakordse sündmuse vaatajani toomist, vaid kirjeldab argipäevaseid protsesse. Teda ei huvita niivõrd urbanistlik maailm tervikuna, kuivõrd üksikisik. Tender on võtnud vaatluse alla toidutegemise, markeerides iga viimase kui liigutuse maksimaalselt realistliku sünkroonheliga. Tekib selline efekt, kus täiesti tavalised toidutegemise helid muutuvad omaette poeesiaks, muusikaks, mida saab silmadega kuulata ja kõrvadega vaadata.“

Arvustuse terviktekst:
KÖÖGI DIMENSIOONID - Teater. Muusika. Kino
Pikkov, Ü. (2009). Köögi dimensioonid. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 114-118.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm