Pärnumaa rahvuspäev (1937)

Pärnumaa teine rahvuspäev

Pärnumaa teisele rahvuspäevale saabusid hommikul külalistena kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner (riigihoidja esindajana, kuna Konstantin Pätsil oli jalg haige), värske teedeminister Nikolai Viitak ja sotsiaalminister Oskar Kask (oli varem Pärnu linnapea). Maakonna piirile sõitsid neid vastu võtma maavalitsuse esimees Jüri Marksoo ja Viljandi Pärnu prefekt Vares. Piirilt sõideti  Jaagupi alevikku (siin oli püstitatud auvärav ja rivistatud üles autokompanii). Laidonerile raporteeris Pärnumaa maleva pealik Tõnis Avingo.

Suurejooneline vastuvõtt Pärnus
Suure silla juurde oli üles rivistatud autokompanii, nende vastas seisid kolm alevivanemat ja 35 Pärnumaa vallavanemat (ilmumata jäi 6). Külalisi tervitas linnapea Hendrik Soo, Viljandi Pärnu kaitseringkonnaülem A. Sauselg jt.
Vastuvõtjate spaleer ulatus Rannahotellini. Spaleeris seisid tuletõrjujad, noorkotkad, kodutütred, skaudid, gaidid, õpilased. Laidoner (ka Kask ja Viitak) surusid vallavanemate kätt. Lilli ulatas Laidonerile kohalik Naiskodukaitse. Siis toimus autokompanii paraad, mille Laidoner vastu võttis.
Seejärel kutsus rahvuspäeva korraldav komitee külalised kohvilauda.
Isamaaliidu Tallinna osakond asetas pärja Lydia Koidula ausambale, Rahvuspäeva komitee asetas pärja Vabadussõjas langenute monumendile.
Kell 12 kogunesid seltsid ja organisatsioonid Vabaduse väljakule. Rongkäik (3 orkestri saatel ja 84 lipu all) liikus läbi linna Rannahotelli esisele, et defileerida  Laidoneri ees. Rongkäik kestis tunni ja selles osales 3000 inimest. Seejärel toimus suur aktus staadionil. Tribüünil oli kolm orkestrit ja Tallinna Isamaaliidu laulukoor. Kõne pidasid Johan Laidoner ja Jüri Marksoo. Õhtul toimus rannapargis Kõlakoja ees vabaõhuetendus, mängiti H. Visnapuu kirjutatud eesti ajaloo teemalist tükki.
Rahvuspäev heledas päikeses (1937). Pärnu Päevaleht, 20. sept, lk 1.

Kroonikapalaga seotud 1937. aasta vallaseadusest

Ajavahemikus 1934-1937 võib kohaliku omavalitsuse tegevusvabadust hinnata nominaalseks: Siseministeerium praktiliselt määras ametisse ametnikud ja kontrollis otseselt nende tööd.
Tagasipöördumine normaalolude juurde algas 1. mail 1937 antud vallaseadusega. Endist tegevusvabadust küll ei saavutatud, ent valla õigused kasvasid märgatavalt. Ühtlasi seadis riik sihiks valdade elujõulisuse tagamise. Sellega seoses viidi 8. aprillil 1938 antud seaduse alusel 1. aprillil 1939 läbi vallareform: 365 vallast jäi alles 248. Teisisõnu - likvideeriti liiga väikesed, ahta maksubaasiga vallad.

Järgmiseks sammuks oli 1. mail 1938 vastu võetud uus maakonnaseadus. Selle seadusega taastati maakonnad kui omavalitsusüksused, kuna need olid 1933. a. põhiseaduse alusel vahepeal kaotatud. Ja viimaks, samal päeval eelmisega, jõustus ka uus linnaseadus, mis jagas linnad suuruse järgi nelja kategooriasse.
Siseministeerium, www.siseministeerium.ee/ajalugu (10.05.2011).

Isikuid

Jüri Marksoo (kuni 1936 aastani Markson; 1876 Halinga vald, Pärnumaa –941 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli eesti omavalitsustegelane. Pärnu maavanem (24. august 1920 – 28. juuni 1940)
Jüri Marksoo, http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Marksoo (10.05.2011).

Tõnis-August Avingo (1936 Tõnis Adamson; 1887 Vändra, Pärnumaa – 1947) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant). Pärnumaa Maleva pealik.
Tõnis-August Avingo, http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nis_Avingo (10.05.2011).

Artur Aleksander Saueselg (ka Arthur Sauselg; 1894 –1965 Tallinn), oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Sõjakooli ülem ja NSV Liidu (polkovnik) 249. Eesti Laskurdiviisi ülem (29. september 1942 – 29. detsember 1942).
Artur Saueselg, http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Saueselg (10.05.2011).