Eesti esivõistlused suusahüpetes Nõmmel, Mustamäel (1937)

ÜENÜTO = Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus (Tallinna osakond)

Oskar Veldeman (8.12.1912 Viljandi - 24.12.1942 Gorki oblast, Venemaa). Töötas karikaturistina, autorinimi Ove.
Eesti meister suusahüpetes neli korda (1933, 1936, 1937, 1940). 1938. aasta Lahti MMil suusahüpetes eriauhind.
Kuuel korral parandas Eesti suusahüpperekordit (17,5 – 38,5 m).
Eesti meister hipodroomisõidus 1934 ja 1935. Kahekordne Eesti Suursõidu võitja ringrajal (1934 ja 1938).
Osales  1936. aastal Berliini tähesõidul. Esimese eestlasena saavutas ringrajal keskmiseks kiiruseks enam kui 100 km/h (1938).
Arreteeriti 3. septembril 1940.

"Vähe on Eesti spordis olnud selliseid mitmekülgsuse etalone nagu Oskar Veldeman. Mees kirjutas end spordiajalukku suusahüppaja, mäesuusataja, purilenduri ja motosportlasena. Ning pea kõigil nendel aladel oli ta teerajaja, novaator. Samas oli ta ka hinnatud karikaturist, kelle spordisaržid kaunistasid erinevaid väljaandeid.
Kõige selle juures oli Ove hüüdnime kandnud Veldeman rahvuslane, kellele isamaa-armastus jäi alati esikohale. Selle eest maksis ta ka elu hinda. “Ta oli hulljulge läbi elu. See oli tema visiitkaart,” ütleb teenekas motosportlane Ants Promet."
Lääne, T. (2007). Oskar Veldemani visiitkaardiks oli hulljulgus. Sporditäht, nr 15, lk. 54-57, http://www.veldemani.ee/ (20.06.2011).

Vastupanust nõukogude okupatsioonile aastatel 1940-41

Näitena võib veel esile tuua 22. juunil 1940 Tallinnas Kadriorus toimunud meeleavaldust, sama päeva õhtul toimunud punase lumpeni kuuli läbi tulevahetuses hukkunud sidepataljoni sõdur Mandri matust ja 23. juuni õhtul Pirital peetud Võidutuld, milles osalemise eest arreteeriti 1940 ajalehe Rahvaleht karikaturist Oskar Veldemann. Kadrioru demonstratsioonil olid osalejad otsustanud valida neljaliikmelise delegatsiooni, kellele tehti ülesandeks viia presidendile lilli. Delegatsiooni kuulus ka O. Veldemann. Lilli üle anda siiski ei õnnestunud, sest presidenti ei olnud parajasti kohal. Lilled anti edasitoimetamiseks üle kolonel A. Jaaksonile. Selle eest mõisteti O. Veldemannile erinõupidamise poolt 10 aastat. Ta suri 24. detsembril 1942.
Vastupanust Nõukogude okupatsioonile.
Vastupanust nõukogude okupatsioonile, http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-3a.html (20.06.2011).

Toonasest ajakirjandusest:

"Kaugelt üle tuhande pealtvaataja jälgis eile Nõmmel Mustamäel peetud Eesti suusatajate tänavust mäehüpete esivõistlust, millest võttis osa paarkümmend suusatajat. Ilmastikuolud polnud suusatamiseks kõige paremad, kuna lumi oli tihke ja tuul puhus põhjast, seega hüppamisel otse vastu. See tingis sagedasti halva lennu ja raskendas maandumist, põhjustades mõningaidki kukkumisi.
O. Veldemann mäehüppemeister (1937). Päevaleht, 25. veebr, lk 6.

 "ÜENÜTO korraldusel toimusid 24. veebruaril Nõmmel tänavused Eesti esivõistlused suusahüpetes. A-klassis tuli ootuste kohaselt võitjaks ja Eesti meistriks O. Veldemann (ÜENÜTO), kelle kõige pikem hüpe oli 25,5 m ja kes kogusummas saavutas 219,5 punkti... A-klassis võistles 13 meest... Suusahüppe esivõistlusi jälgis hulk rahvast."
O. Veldemann - suusahüppe meister (1937). Postimees, 25. veebr, lk 6.