August Nukk (1967)

Kadrinast tuli kaks Vabadussõja kangelast. August Nukk

August Pääro poeg Nukk sündis 12. märtsil 1900. aastal Porkuni vallas Virumaal. Vabadussõtta läks vabatahtlikuna ja teenis kuni haavatasaamiseni 5. jalaväepolgu kuulipildujakomandos, võttes osa lahingutest Viru ja Lõunarindel./---/

Rohkem kui 85 aastat on säilinud ettekanne, mille põhjal omistati August Nukale II liigi 3. järgu Vabadusrist. Tolleaegse ortograafia ning stiili näitena on see ajalooline dokument toodud muutmata sõnastuses. Kirjeldatud sündmused toimusid Petseri linna ja Pihkva järve vahel.

“5. polgu Kuulipildujate roodu Ülema Kapten Lõhmuse poolt kokku seatud ettekanne ja saadetud Vabariigi Valitsusele 15. mail 1921. a. Nr. 564 all ettepanekuga Vabadusristi annetamiseks August Pääro p. Nukkale.

5-nda jalaväe polgu kuulipildujate roodu rahvaväelase August Nukka vahvuse kirjeldus lahingutes 25. ja 26. aprillil 1919. aastal.

25. aprillil 1919 aasta vara hommikul hakkas vaenlane suurte jõududega meie vägedele peale tungima Leski-Sorokini külade liinil, mis asuvad Kasheljaha jaama ligidal. Kuulipildur Nukk oli komandeeritud ühes kuulipildujaga 8-nda roodu juurde, kes sel ajal asus Sorokina külas. Vaenlane avas küla peale Soomusrongidelt (kahest) ja mitmest patareist väga ägeda ja tabava tule, mille toetusel tema jalavägi pealetungimist algas. Kuulipildur Nukk töötas kuulipildujaga väga osavasti ja külmavereliselt selle peale vaatamata, et pommid ümbrust lausa üle külvasid ja aitas trehvava tule tõttu vaenlase edasitungimist seisma panna.

Viimaks kukkus üks pomm kuulipilduja juurde ja vigastas selle ära nii, et laskmine seisma jäi. Punased nähes, et kuulipilduja rikkes, hakkasid hoogsalt edasi tungima ja jõudsid juba küla juurde, kuid kuulipildur Nukka külmaverelisuse ja osavuse tõttu läks temal korda kuulipildujat vaenlase ägeda tule all ruttu ära parandada ja uuesti trehvavat tuld avada, mille tagajärjel vaenlane suurte kaotustega taganes.

Järgmisel päeval 26. aprillil tungis vaenlane jälle väga vihaselt peale, kuid kuulipildur Nukk töötas täiesti ennastsalgavalt kuulipildujaga kõige kardetavamates kohtades ja aitas trehvava tulega kõiki pealetungimisi tagasi lüüa. Parajasti laskmise ajal lõhkeva kranaadi kild lõikas vasaku käe otsast ära, mille tõttu Nukk sai reast välja löödud.”

August Nukk oli Kadrina vallas Kadapiku külas saadud talukohale ka ühekäelisena hea peremees, kasvatas üles kuus last ning võimaldas neil omandada hariduse.

Eesti vabariigi ajal maksti August Nukale 150 krooni pensioni kuus, mees lõpetas Mõdriku põllumajanduskooli põllumajandusraamatupidamise erialal. Nõukogude korra ajal töötas August Nukk kolhoosis brigadirina.

Kui saabus pensioniiga, siis olla kolhoosi esimees öelnud, et olid küll tubli töömees, aga Tööveterani medalit siiski ei saa, sest olid ja oled vaps (st eestimeelne).

Erudeeritud ja ühiskondlikult aktiivne Vabadussõja veteran August Nukk suri 1981. aastal.

Allikas: Virumaa Teataja. Kodulugu: Kadrinast tuli kaks Vabadussõja kangelast. August Nukk. https://virumaateataja.postimees.ee/2313585/kodulugu-kadrinast-tuli-kaks-vabadussoja-kangelast     (16.11.2021)