Hiina teatri külalisetendused (1956)

Hiina teatri lahingustseenidest osavõtjad peavad omama ka tugevaid akrobaatilisi võimeid. Seega paljude osade, õigemini «ampluaade» jaoks on vähe oskusest ainult näidelda ja laulda, peab oskama täiuslikult ka oma keha valitseda. Žanri mitmekülgsus ja sünteetilisus asetab näitlejale seega raskeid nõudeid. Hiina teatrikunstnikud alustavad õppimist väga varakult. See on pingutava aastatepikkuse töö tulemus, mida me nägime näidendi «Jandangšani mägedes» lahingustseenis : kõik need hundirattad, «kaelamurdvad» kahekordsed saltod ja vehklemiskunst. /---/
Normet, L. (1956). Nägime tükikest Hiinat. Sirp ja Vasar, 7. dets, lk 4, foto.