Aino Tamme lauluklass (1937)

Toonasest ajakirjandusest

"Pühapäeval pühitseb meie esimene ja vanem kunstlaulja Aino Tamm on 70 a. sünnipäeva.
Ei ole huvituseta pilku heita Aino Tamme kui tugeva individualiteediga kunstniku arenemiskäigule. Kui ta oma lauljanna karjääri algas, oli meie eesti muusikapõld veel koguni söötis. Olid küll juba mõned tükikesed üles küntud ja täis külvatud, kuid see oli veel täiesti uudismaa ja haritud viljakandjast põllust kui niisugusest ei võinud veel juttugi olla.
Olid ju küll mitmed üldlaulupeod peetud, kuid seal oli laul siiski peaasjalikult rahva enesetunde õhutamisele rakendatud, ega võinud siis puht-kunstilises mõttes kuigi suurt mõõtu välja anda. Eestis polnud siis veel oma kunstlaulu. Ei saa aga salata, et meie muusikaelu tänapäevane seisukord erineb mainitud ajast. On tehtud selle lühikese aja sees suuri edusamme. ja selles edenemises on suured teened Aino Tammel."
Aino Tamm 70-aastane (1934). Postimees, 22. dets, lk 6, foto.

"Ammuks see oli, kui kogu maa juubeldas Aino Tamme sünnipäeva puhul! Ammuks see oli, kui lauljatar edukalt esines kuulajaskonna ees looberkroonituna valges rüüs, sädeledes nooruslikus vaimustustules! Aga nüüd - seisab ta teelahkmel, tehes lõpparveid käidud tee suhtes ja alates uut teed.
Milleks? Oli ta senine tee siis ebaõige? Mis sundis teda võtma uut suunda? - Paragrahv.
Pensioniseadus. Riiklik laulu- ja muusikatempel, konservatoorium ei või enam kasutada lauljatari suuri teadmisi, võimeid ja energiat. /.../
Aino Tamme uus algatus on: laulustuudio Tallinnas (Wismari t. 2). 5. septembril toimus stuudio avamine. Õpilasi juba on ja tuleb iga päev juure. Isegi konservatooriumist tulevad kaasa nood, kes ei suuda lahkuda armastatud õpetajast.
Lauljatar kavatseb stuudiosse võtta ainult noid, kelledel on eeldusi lauluks, kellest võib midagi teha. Mitte asja aineline külg ei ahvatle kunstnikku, vaid huvi töö vastu. /.../"
J.S. (= Juhan Simm) (1935). Aino Tamm teelahkmel. Postimees, 7. sept, lk 8.

"Koos oma andekate, iluhääleliste õpilaste Tooni Krooni ja Klaara Kopliga on kunstnik [Aino Tamm] andmas rahvalaulude kontserte kodumaa linnades. Esimene kontsert Viljandis 10. jaanuaril s.a. olevat möödunud suure hoo, ilusa edu ja publiku väga sooja suhtumise tähe all. /.../
J.S. (= Juhan Simm) (1937). Aino Tamme unistus täitumas. Postimees, 16. jaan, lk 4.

Isikuid

Aino Tamm (23.12.1864 Tarvastu vald - 7.12.1945 Tallinn), laulja (sopran) ja pedagoog. Õppis laulmist 1886-97 eraviisil Peterburis, täiendas end hiljem Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta on esimene kutseline eesti laulja, alustas kontserditegevst 1891. Mõjutas oluliselt eesti soololaulu arengut, tõi kontserdilavale eesti rahvalaulu ja lõi selle esitustraditsiooni. Tutvustas eesti rahvalaulu rohketel välisturneedel. Avaldas 1923 trükis oma repertuaari kuulunud rahvaviiside seaded. Oli 1923-35 TK õppejõud, seejärel eraõpetaja.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 510.

Tooni Kroon (pseud), õieti Antonie Laamann (16.02.1909 Narva - 27.12.1994 Kohtla-Järve), laulja (sopran) ja pedagoog. Lõpetas 1933 lauluerialal Tallinna Konservatooriumi (Aino Tamme klassis). Esimesena eesti lauljaist võitis rahvusvahelisel lauljate võistlusel auhinna - 1933 Viinis hõbemedali. 1932-36 näitleja ning ooperi- ja operetiseolist eri teatrites, esines 1936-39 kontserdilauljana Eestis ja välismaal, oli kõrgelt hinnatud eriliselt heliseva häälekõla tõttu. 1939-41 Tartu Kõrgema Muusikakooli lauluõppejõud. 1941 arreteeriti, oli aastani 1950 vangilaagrist. Pärast vabanemist ei võimaldatud tal enam lauljana töötada, oli 1953-77 Kohtla-Järve lastemuusikakoolis klaveriõpetaja.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 186.

Jenny Siimon (6.02.1905 Püssi vald - 3.04.1982 Tallinn), laulja (metsosopran) ja pedagoog. Lõpetas 1934 Tallinna Konservatooriumis Aino Tamme lauluklassi, täiendas end 1942 Salzburgis ja 1943 Potsdamis. Oli 1936-1941 ja 1944-56 "Estonia" ooperisolist. Sai tuntuks põhiliselt kontserdilauljana. Pedagoogitööd alustas 1932 hääleseadjana segakooris "Raudam", töötas 1934-40 Tallinna G. Kapi eramuusikakoolis lauluõpetajana, andis Tallinnas ja Rakveres ka eratunde. Oli 1940-76 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluõppejõud (aastast 1947 dotsent).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 475.