Avaleht » Filmiliigid

Rahvusvahelised kiiruisutamise võistlused Tartus (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 55, 3/4

Filmikroonikad Kestus: 01:09

Huviinfo

Isikuid

Aleksander Mitt (8.02.1903 Tartu – 18.04.1942 Vjatka obl, Vene NFSV), kiiruisutaja. Lõpetas 1929 politseikooli ja 1931 Tartu õhtugümnaasiumi, õppis 1931–41 TÜ õigusteaduskonnas. Oli 1928 taliolümpiamängudel Sankt Moritzis 500 m-s 22., 1500 m-s 19. ja 5000 m-s 21., 1936 Garmisch-Partenkirchenis nii 500 m-s, 1500 m-s kui ka 5000 m-s 22. Tuli 1922–41 kiiruisutamise mitmevõistluses 11 korda Eesti meistriks, 1930 oli Eesti meister ka 5 km jalgrattasõidus. Parandas 1924–37 uisutamises 11 korral Eesti rekordit, sh 5 korral 5000 m-s. Kuulus 6 korda Eesti koondisse. Parimad tulemused – 500 m 45,5, 1500 m 2.27,2, 3000 m 5.31,4, 5000 m 8.54,4, 10 000 m 18.15,4, mitmevõistlus 203,676 – püsivad eranditult Eesti kõigi aegade edetabeli esikümnes. Võistles Tartu Kalevi ja EASK liikmena, kuulus EASK juhatusse. Töötas Tartus politseikonstaablina. Arreteeriti ja suri vangilaagris 2 kuud enne NKVD langetatud surmaotsust.
Eesti spordi biograafiline leksikon. Aleksander Mitt, http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Aleksander_Mitt (04.07.2011).

Toonasest ajakirjandusest

"Lätlaste kaksikvõidud Tartus. Laupäeval algasid Tartus Raadi tiigil A. Mitti 15-aastase sportliku tegevuse juubelivõistlused, kust võttis osa rida Läti paremaid kiiruisutajaid, nende seas ka Beržinž ja Strods. Lätlased saavutasid kõigil aladel kaksikvõidud, olles tartlastest silmapaistvalt paremad. Beržinži 500 meetri aeg 45,4 on parimaid aegu, mida on saavutatud Tartus. See on ühtlasi uueks Läti rekordiks. A. Mitt saavutas uue Eesti rekordi 3000 meetris ajaga 5.31,0."
A. Mitt 3000 m uue Eesti rekordiga (1937). Vaba Maa, 8. märts.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm