Rahvuskogu avamine (1937)

Rahvuskogu, esinduskogu, mille põhiülesanne on koostada uus põhiseadus, moodustatakse harilikult pärast revolutsiooni või riigipööret. Eestis moodustati 1936. a. rahvahääletuse alusel 1936-37 kahekojaline rahvuskogu, mille esimene koda valiti (80-st valimisringkonnast 50-s loeti Isamaaliidu kandidaadid valituks vastaskandidaadi puudumise tõttu) ning teise koja (40 liiget) moodustasid kohtute, omavalitsuste, TÜ, Kaitseliidu ja kirikute esindajad ning riigivanema määratud liikmed. Rahvuskogus 28.07.1937 kinnitatud põhiseadus jõustus 01.01.1938.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 460.

Toonasest ajakirjandusest

"Riigikogu hoone oli viimased aastad surnud majaks. Polnud seal mingit õiget elu ega liikumist. Peatrepile oli tõmmatud isegi jäme köis ette, et trepiastmeid asjata ei tallataks. Publik käis teisest kõrvaltrepist. Peatreppi hoiti uuele majesteedile.
Nüüd asus siis uus majesteet majja ja kohe puhkes seal uus elu. /.../
Rahvuskogus on kaks koda - alam- ja ülemkoda. See paistis välimuseltki silma. Alamkojas on nagu lihtsamat võitu rahvas, kuna ülemkojas istub rida pealinna ärituusasid ja rahamehi. Ülemkoda ristiti omavahel siis ka kohe lordide kojaks ja Pung lordide koja esimeheks.
Kui alamkoda tööle asus, vaatasid ülemkoja saadikud ülevalt rõdult seda asja pealt ja kui tuli ülemkoda kokku, kolis alamkoda publiku rõdule. Nii hakkab see ka edaspidi korduma. Ainult mõlema koja ühistel koosolekutel saavad saadikud kokku. Neid ühiseid koosolekuid korraldatakse aga ainult siis, kui "lordide" vaated lähevad alamrahva omast lahku ja kui "lordide" taltsutamiseks ei jää teist teed, kui nad ühisele koosolekule kutsuda ja seal demokraatlikult maha hääletada. /.../
Kõige rohkem andsid siiski esimesel päeval kõneainet "lordid" oma hääletusega, kui nad endale esimeest valisid. "Lorde" oli koos 39 inimest, hääli andisd nad aga ära 41. Kuidas nad selle kunsttükiga toime said, see oli neile endilegi mõistatuseks ja seda arutasid nad veel kaua tagant järele."
Ego (pseud)(1937). Kilde Rahvuskogust, Uus Eesti, 20. veebr, lk 4.

Isikuid

Jüri Uluots (13.01.1890 Kirbla vald - 9.01.1945 Stockholm), riigitegelane, õigusteadlane, professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Oli Eesti õigusteaduse loojaid, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti peamisi autoreid ja autoritaarse riigikorra kujundajaid. 12.10.1939-21.06.1940 peaminister, lahkus ametist NSV Liidu ultimaatumi ja okupatsiooni tõttu. Alustas aprillis 1944 tegevust Eesti vabariigi seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ja nimetas 18. septembril ametisse valitsuse. Siirdus 1944. Rootsi.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 567.

Mihkel Pung (19.10.876 Vana-Põltsamaa vald – 11.10.1941 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik, Riiginõukogu esimees. Mihkel Pung lõpetas Tartu ja Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ning töötas aastaid advokaadina.
Mihkel Pung, http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Pung (25.04.2011).