Helifilmi kõnelusi olümpiameestega Berliinis (1936)

Filmi tegemisest

""Klangfilm" kasutab selleks praegu Berliinis viibivaid olümpiasportlasi ja nende juhte. Kuid kuni mängude avamiseni, s. o. 1. augustini on olümpiaküla seevõrd õhukindlalt suletud, et sportlastele ei pääse sinna juure. Alles pärast seda - juba võistluste ajal ja hiljem - avaneb Eesti esindaja Meri ja olümpiameeskonna juhtide kaasabil võimalus meie sportlaste filmimiseks. Film tuleb helifilm ja sellesse lastakse "sisse kõneleda" nii sportlastel kui nende juhtidel. Lavastamise korraldusel on abiks "Päevalehe" kirjasaatja Toomas Kivi (Oskar Lõvi - lisanud M. Järve), kes ühtlasi ringhäälingu heliplaatidele rääkijana selletaolist ala rohkem tunneb.
Film Eesti olümpiasportlastest tuleb Tallinnas näitamisele augusti lõpus. "Eurocord" aparaadi proovimine on seda vajalisem, et see tüüp on täiesti uus ja temaga võetud helifilme pole meil veel joosnud ega vist Saksaski kuigi palju."
Eesti olümpiameeskonnast vändatakse 200 m helifilmi (1936). Päevaleht, 30. juuli, nr 203, lk 3.

Berliini olümpiamängude peaareenist

1916. aasta olümpiamängudeks valminud Grünewaldi staadioni oli projekteerinud Otto March. Nüüd sai uue olümpiastaadioni kavandamisõiguse tema poeg Werner March, kes koos oma venna Walter Marchiga projekteeris suurejoonelise spordikompleksi Reichssportfeld, kus asusid 100 000 pealtvaatajat mahutav Olümpiastaadion ja  selle kõrval 20 000 pealtvaatajat mahutav ujumisstaadion.
Olümpiaküla asus Döberitzis, 14 km kaugusel peaareenist.
Berliini olümpiamängud avas 1. augustil 1936 Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler, olümpiatule süütas saksa kergejõustiklane Fritz Schilgen. Eesti lippu kandis avatseremoonial korvpallur Erich Altosaar. Eesti delegatsiooni esindusvorm: sinised pintsakud, hallid püksid, valged sonid.
Eestlaste olümpiamedalid Berliinist: kuldmedal - Kristjan Palusalu (kreeka-rooma ja vabamaadluse raskekaalus); hõbemedal - August Neo (vabamaadluse poolraskekaalus) ja Nikolai Stepulov (poksi kergekaalus); pronksmedal - August Neo (kreeka-rooma maadluse poolraskekaalus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadluse kergekaalus), Arnold Luhaäär (tõstmise raskekaalus).
Eesti korvpallimeeskond Berliini olümpiamängudel: Artur Amon, Aleksander Illi, Robert Keres, Vladimir Kärk, Evald Mahl, Heino Veskila, Erich Altosaar, Aleksander Margiste, Bernhard Nooni, Leonid Saar, Georg Vinogradov, treener Herbert Niiler, esindaja Edgar Kolmpere.
Eesti Olümpiakomitee. Berliin 1936,  http://www.eok.ee/olympiamangud/berliin_1936 (29.04.2011).

Leni Riefenstahl ja tema olümpiafilm

Berliini olümpiamängudest valmis esimene tõeline olümpiafilm, mis on tänaseni maailma tuntuim ja ühtlasi enim kiidetud. Saksa režissööri Leni Riefenstahli kaheosaline film ("Olympia - Fest der Völker" ja "Olympia - Fest der Schönheit") valmis kaks aastat pärast  Berliini olümpiamänge, Adolf Hitleri 49. sünnipäevaks. Režissööril oli abiks 30 operaatorit, kes väntasid võistlustest ligi 400 000 meetrit filmi, millest lõplikus filmivariandis kasutati vaid 6000 meetrit. Just lõikamisoskus tegi Riefenstahli filmist suurteose, mille eest teda autasustati 1939. aastal ROK-i olümpiadiplomiga.
Eesti Olümpiakomitee. Berliin 1936, http://www.eok.ee/olympiamangud/berliin_1936 (29.04.2011).

Isikud

Erich Altosaar (14.08.1908 Tallinn - 11.10.1941 Kirovi vangla, Vene NFSV), korv- ja võrkpallur. Osales 1936 Berliini OM-il.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 26.

Oskar Lõvi (pseud. Toomas Kivi; 6.02.1903 Tallinn - 2.09.1942 Suhhobezvodnoje vangilaager, Gorki obl.), eesti spordiajakirjanik, -tegelane ja poliitik. Tegutses sporditoimetajana ja -reporterina paljude väljaannete juures, 1938-1940 Riigikogu liige.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 350-351.

Peeter Matsov (7.08.1905 Tallinn - 31.07.1980 Tallinn), poksija ja sporditegelane. 1936 Berliini OM-il Eesti poksijuht.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 370.

Herbert Niiler (27.04.1905 Tallinn - 13.04.1982 Zelienople, USA), eesti sporditegelane ja korvpallitreener. Juhendas Eesti koondist 1936 Berliini OM-il ning 1937 ja 1939 EM-il (mõlemal 5. koht).
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 418.

Ilmar Peterson (23.08.07 Tartu), ajakirjanik ja sporditegelane, Päevalehe toimetaja, alates 1930 Päevalehe sporditoimetaja. 1944 lahkus Saksamaale.
Eesti biograafiline andmebaas ISIK. Ilmar Peterson, http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2628 (22.06.2011).

Evald Seeberg (aastast 1937 Seepere; 4.05.1911 Tammiku - 22.02.1990 Tallinn), eesti poksija. 1936 Berliini OM-il jõudis sulgkaalus 2. ringi. Kolmekordne Eesti meister: 1932, 1936, 1937.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 595.

Nikolai Stepulov (20.03.1913 Narva - 2.01.1968 Tallinn),  eesti poksija. Võitis kergekaalus 1936 Berliini OM-il ja 1937 EM-il hõbeda. 6-kordne Eesti meister poksis.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 624.

Harald Raudsepp (15.11.1903 Puiatu - 31.04.1995 New York), ajakirjanik. Töötas ajakirjanikuna Tartus "Postimehe" ja Tallinnas "Uus Eesti" juures.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd.: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus lk 413.

Heino Veskila (aastani 1936 Veiber; 14.12.1918 Tartu - 07.1941 Tartu), korvpallur. Osales 1936 Berliini OM-il, oli 1937 ja 1839 EM-il 5. koha saavutajaid. Valiti 1937 Euroopa sümboolsesse viisikusse. Hukkus 1941.a. sõjasuvel Tartus.
Eesti spordi biograafilne leksikon (2002). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 757.