Palusalu sõidab Rootsi kohtunikega maadlema (1936)

Toonasest ajakirjandusest

Täna asus võistlusteekonnale Rootsi Kristjan Palusalu. /.../ Vinge sügisilma tõttu olid Palusalu saatmas vaid vähesed inimesed. Õrna, sooja käepigistusega saatis kahekordse medalimehe teele tema pruut Ellen Saidla. Peale meie lehe fotoreporteri oli veel kohal kultuurfilmi operaator. /.../ Kristjan Palusalu on saanud laiade masside lemmikuks. Tema käekäigust võtab südamega osa iga spordihuviline. Hinnates oma lugejatepere suurt huvi Palusalu ja Neo võistlusreisi vastu, saatis "Vaba Maa" ainukese lehena nendega ühes spordireporti Vold. Umverk'i, kes saadab lehele üksikasjalikke kirjutusi medalimeeste turneest Rootsis. Nii on ainult meil võimalik oma lugejaile pakkuda täielikke ülevaateid, kuidas esinevad rootsi maadlusmattidel meie kaks kangemat maadlejat.
Palusalu Rootsi üle tormise mere (1936). Vaba Maa, 28. okt, lk 10.

"Göteborg, 2. november.
Eile lõppesid siin rahvusvahelised maadlusvõistlused, mis olid kestnud kolm päeva. Raskekaalus tuli esikohale läti hõbemedalimees Ed. Bietags (olümpial esines poolraskekaalus), võites Palusalu tööga 2:1. Bietag võitis sama tulemusega ka J. Nymani, rootsi hõbemdalimeest raskekaalus. Palusalu seekord võitis Nymani tööga 3:0 ja tuli teisele kohale. J. Nyman jäi kolmandaks."
Palusalu kaotas lätlasele (1936). Vaba Maa, 2. nov, lk. 10.

"Olümpiavõitja Axel Cadier on rootsi spordi "ebajumalaid", kelle maadlemist ei suuda isegi kohtunikud vaadata erapooletu silmaga. Meie tänasest erikirjasaatja kirjast Göteborgi maadlusturniirilt nähtub päevaselgelt, et Cadier on "Jupiter", kellele lubatud paljugi, mida "lihtsurelikule" matimehele mitte. Turniiri teisel päeval Cadier publikult ovatsioonide teenimiseks sooritas ilumaadlust, kuid vääratas ja langes vastase alla täiesti seljali. Kohtunik aga ei pigistanud mitte ühe, vaid kaks silma kinni ja ei märkinud seda vastuvaidlematut seljakaotust. "Maailmameistrit ei või ju tunnistada kaotanuks," oli kohtuniku vabandus.
Ainult üksi sellest näitest jatkub, et selgitada, kuivõrd raske on Rootsis maadlejal - olgu ta siis oma või võõras - välja võidelda auhinnale. Sellise erapooliku õhkkonna tõttu on täiesti mõistetavad meie kangemate meeste kaotused, eriti Neo juures.
Raskekaalu võitja lätlane Ed. Bietags on annud endast päris ülistava intervjuu "Jaunakas Sinas'ele" (toodud meie lehes teisal). Tema võit olnud Palusalu üle koguni 3:0. Oma spordireporteri homse kirjaga saame täit selgust tuua matshi üle, mis Palusalule sai kaotuseks. Kas võitis see, kes oli parem, või võitis kohtunik?"
Cadier langes selilil (1936). Vaba Maa, 4. nov, lk. 10.

"Täna on meil võimalik anda oma spordireporteri kirjutusega täielikku ülevaadet, kuidas Kristjan Palusalu Göteborgis jäeti teisele kohale mitmete väärotsuste tõttu. Kõige ebaõiglasem neist oli Bietagsile antud töövõit 2:1. Teiste rootsi lehtede kõrval tunnistab seda ka "Idrottsbladet", autoriteetsem spordileht Rootsis. Sisuliselt oli lugu nii, et Palusalu pani kõik oma vastased selili, kuid neid saavutusi ei märgitud ühel või teisel põhjusel. Ülekohus tegi kurjaks isegi alati nii rahuliku ja heasüdamliku Palusalu, et ta pärast Bietagsile antud võitu suures tusatujus murdis uue vastase rootslase Svenssoni päris oimetuks, nii et mees vajas arstiabi.
Rootsi "maadlusmatemaatika" oli nii osavasti koostatud, et Palusalul lasti pühapäeval 3 korda võistelda. Kaks matši seljataga, suutis Palusalu kolmandas võistluses Nymani seljatada, kuid kohtuniku vile päästis rootslase ja Palusalu sai töövõidu 3:0. Ka Bietags oli korraks Palusalu all õlgadel, aga sedagi ei tunnustatud. /.../
Viimase võistluspäeva esimeses raskekaalu matšis Palusalu ja lätlase Bietagsi vahel tunnistati Palusalu kaotajaks kohtunike häältega 2:1. Kuna Bietags oli aga teiste rootsi raskekaallaste üle üllatuslikult võidukas, siis tuli ta kõigile rootslaste kombinatsioonidele vaatamata turniiri võitjaks. Rootslane John Nyman, Berliini hõbedamees, pidi lõpuks kõigele vaatamata leppima kolmanda kohaga./.../
Kui eelmistel päevadel Rootsi lehed kirjutasid, et miski ei saa Palusalult võtta esikohta, siis kohtunikud tõendasid, et nemad võivad alati võimatu võimalikuks teha./.../"
Palusalu kaotus - väärotsus (1936). Vaba Maa, 5. nov, lk 10.

"Göteborgi võistluste kohta Palusalu kirjutab muuseas: "Ei võinud uskuda kuidagi, kui maadlus Bietagsiga läbi oli, et teda oleks võidud võitjaks kuulutada. Pookisin teda hirmsasti, viisin ta mitu korda silda ja kord oli ta seliligi.""
Palusalu läheb Rootsist Berliini (1936). Päevaleht, 5. nov, lk 8.

Isikuid

Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. 03. 1908 – 17.07.1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936. aastal nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937. a kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.
Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna “Sport”.
Kristjan Palusalu spordikooli koduleht, http://www.palusalu.ee/?pg=9 (16.06.2011).

22. detsembril 1936 abiellus Kristjan Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga, laulatas Friedrich Stockholm.
1939. aastal sündis tütar Helle, 1943. aastal poeg Jüri.
Kristjan Palusalu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu (08.08.2011).
Kivine, P. (koost)(2010). Kristjan Palusalu: mälestusi, müüte, materjale. Tallinn: Olympia.