Nõukogude Eesti ühiskondlik kohus annab karmi hinnangu viiele tütarlapsele.
Ühiskondliku kohtu ees seisavad norguspäi viis neidu, kes on diktori sõnul eelistanud tööle ja õpinguile tänaval jõlkumist ja parasiitlikku jõudeelu. Lavastuslikus filmipalas on saal on rahvast pungil. Ükshaaval võetakse neiud ette (neid nimetatakse ka nimepidi): parasiit, kes ei õpi ei tööta; ema ülalpeetav; tüdruk, kel teiseks koduks Viru tänav; 15-aastane neiu jne. Diktor nendib: „Kes ei tööta, ei pea ka sööma – nii kõnelevad nende eakaaslaste pilgud.“ Ühiskondliku kohtu ette on süüpinki kutsutud ka vanemad, sest nad on unustanud oma kohustused.