Harju tänava hoone ajalugu ulatub Jaan Ruusi andmeil tagasi juba 15. sajandisse.
Enam-vähem praeguse välisilme sai maja 20. sajandi esimese kümnendi lõpuaastal, kui arhitekt Jacques Rosenbaumi käe läbi sai sellest Höppeneri pank. Pikalaenupangana jätkas see hoone ka Eesti Vabariigi ajal.
Pärast punaste sissemarssi sai sellest majast peagi Kinokroonika Eesti stuudio, mida võibki pidada Tallinnfilmi alguseks. Kuni 1960. aastateni pesitses nende müüride vahel korralik nõukogude asutus, kus koosolekuidki peeti vene keeles.
Loe artiklit: https://www.postimees.ee/1840643/tallinnfilmi-viimane-pidu-harju-tanaval
Kuidas Kaupmehe tänava palvelast filmipaviljon sai
Kaupmehe tänav sai tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises. Vanalinna-poolne osa tänavast põles lagedaks. Vennastekoguduse palvela sai raskeid purustusi. 1950. aastatel taastati vana palvela Tallinnfilmi paviljoniks. Majale ehitati külgtiivad, mis aga maapinna vajumise tõttu pidevalt lagunesid. Pille-Maris Arro on meenutanud, et Tallinnfilmi paviljonis säilis vana altarikoht. Filmipaviljoni algaastatel ei lubanud direktorid ehitada dekoratsiooni seljaga altari suunas.
Loe pikemalt: http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2013/01/kuidas-kaupmehe-tanava-palvelast.html