Avaleht » Filmiliigid

II üleriigilised Eesti võimlemis- ja spordipidustused Tallinnas (1940)

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti Mängud (16.-18.06.1939) nr.[90]

Filmikroonikad Kestus: 16:31

Huviinfo

Eesti mängud

Eesti Spordi Keskliidu korraldatud võimlemis- ja spordipidustused 1934 ja 1939. Mängudele eelnesid maakondades kohalikud mängud ja eelvõistlused, parimad pääsesid Tallinna lõpp-pidustustele. Osalejaid oli I mngudel u 5600 ja II mängudel u 6000, peamiselt massvõimlejad ja rahvatantsijad. Kadrioru staadionil peetud võimlemispidustuste üldjuht oli Ernst Idla, tantsu ja liikumisjuhid olid Ernst Idla ja Ullo Toomi.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd: Eesti. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 78.

Pilte II Eesti mängudelt Kadrioru staadionil.
Pildigalerii, ajalugu. II Eesti Mängud 1939.
Kadrioru staadion. Pildigalerii. Ajalugu, http://www.kadriorustaadion.ee (17.06.2011).

Tantsupidude ajalugu

Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840. 1950. aastal korraldati järgmine pidu – seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil.
Tantsupidude ajalugu, http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/tantsupeod/ (17.06.2011).

Johannes Kotkas  (03.02.1915 Kodijärve - 08.05.1998 Tallinn). Eesti maadleja, olümpiavõitja. 1952 olümpiamängudel - kuld.
1938, 1939 ja 1947 - Euroopa meister. Maailma parim raskekaalumaadleja. 1953 maailmameistrivõistlustel - hõbe.
1956 - maailma karikavõistluse võitja. 14-kordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses. 8-kordne meister vabamaadluses, Eesti meister tõstmises (1946) ja vasaraheites (1950).
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 180.

Johan Laidoner (12.02.1884 Vardja k., Viiratsi v. - 13.03.1953 Vladimiri vangla). Sõjaväelane ja riigitegelane, kindral.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 221.

Kiipsaar Richard (27.09.1910 Venemaa - 04.12.1980 Florida, USA). Kergejõustiklane, teivashüppaja. 1938 Euroopa meistrivõistlustel 8. koht, 1939 Eesti mängudel - esikoht.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 210.

Gustav Sule (10.09.1910 Tartu - 03.04.1942 Arhangelski obl., Lavrovje). Kergejõustiklane, odaviskaja. 1934.a. Euroopa meistrivõistlustel - pronks ja 1938 - 4. koht. 1936 Berliini olümpiamängudel - 11. koht. Võitis 1934 ja 1939 Eesti mängudel esikoha.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 627.

Friedrich Issak (20.11.1915 Petrograd - 11.05.1991 Tallinn). Kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur, spordiajakirjanik, odaviskaja. 1938 Euroopa meistrivõistlustel - 5. koht. 1937 üliõpilaste maailmamängudel - kuld ja 1939 - pronks. 1937-1947 tuli 3 korda odaviskes Eesti meistriks.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 134.

Aleksander Kreek (21.07.1914 Lihula - 19.08.1977 Toronto, Kanada). Kergejõustiklane. 1938 kuulitõukes Euroopa meistrivõistlustel ja üliõpilaste maailmameistrivõistlustel - kuld ning 1939 maailmameistrivõistlustel - hõbe. 1937-1943 neljal korral Eesti meister kuulitõukes ja üks kord kettaheites ning 1939 mõlemal alal Eesti mängude võitja.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 182.

Gustav Kalkun (22.03.1898 Raadi v. Tartumaa - 24.04.1972 Detroit, USA). Kergejõustiklane, sporditegelane, kettaheitja, korvpallur. Oli esimene Eesti kettaheitja olümpiamängudel (1924 ja 1928), tema parimaks tulemuseks olümpiamängudel jäi 1928. aastal saavutatud 10. koht. Olümpiamängudel Pariisis 1925 kettaheites - 15. koht. II Eesti mängude üldjuht.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 178.

Elmar Lilienthal - kümnevõistluse meister, kettaheitja.

S. Romeldi - kettaheitja.

Johannes Talmre (aastani 1935 Tomson, 1935-1937- Toomre). (6.01.1911 Tallinn - 29.09.1991 Tallinn). Kergejõustiklane, teatejooksja, tõkkejooksja. 10-kordne Eesti Meister  110 m. tõkkejooksus. II Eesti mängude võitja.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 649.
 
Eduard Nurk (09.09.1920 Tartu - 8 või 9. 07. 1941 Tartu). Kergejõustiklane, teatejooksja. Eesti meister 200 m. ja 4x400 m teatejooksus. II Eesti mängude võitja.
Eesti spordi biograafiline leksikon (2001). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 426.

Väljavõtteid toonastest ajalehtedest

Vabariigi aastapäeva puhul lastakse esimese ekraani kinodesse ekraanidele 500.m. pikkuse vaatefilm Eesti Mängudest.
Eesti Kultuurfilmi töörindelt (1940). Uus Eesti, 13. veebr, lk 6.

Tallinna esietenduskinodes jookseb 23.02.-01.03. Eesti Kultuurfilmi poolt II Üleriigilistel Eesti võimlemis- ja spordimängudel filmitud "Eesti Mängud". II. Eesti Mängud. Tallinn.
Eesti Mängud ekraanile (1940). Uus Eesti, 24. veebr, lk 5.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm