Tallinna Toompea (1940)

Rüütelkonna hoone

Eestimaa Rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal, aadressil Kiriku plats 1.
Eestimaa Rüütelkonna hoone valmis aastatel 1845-1848 ning ehitati arhitekt Georg Winterhalteri projekti järgi. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud Maapäeva järgi ka Landstube'ks.
Aastatel 1920-1940 asus hoones Eesti Vabariigi Välisministeerium ja aastatel 1948-1992 Eesti Rahvusraamatukogu.
1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks.
Eestimaa rüütelkonna hoone, http://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_rüütelkonna_hoone (20.06.2011).

Mayeri trepp

Trepistik valmis suurärimees ja pürjermeister Carl August Mayeri (1789-1871) eestvõttel ja finantseerimisel 1864. aastal. Algselt oli sinna paigutatud kaheksa keraamilist (kipsist?) vaasi, mis ajapikku purunesid. 1886-1887 paigaldati asemele kaheksa malmvaasi.
Kultuurimälestiste riiklik register. Mayeri trepp, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2217 (20.06.2011).

Riigivanema maja Lossi plats 7

18. ja 19. sajandil kuulus hoone erinevate baltisaksa aadliperekondade valdusse. Viimane omanik, Helmuth von Lilienfeld, müüs selle 1921. aastal noorele Eesti Vabariigile.
20. detsembril 1921 võttis hoone residentsina kasutusele riigivanem Konstantin Päts. 1934. aastal võttis maja üle Kohtuministeerium.
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond. Suursaadiku residents, http://www.tallinn.diplo.de/Vertretung/tallinn/et/02/Kanzlei__und__Residenz/S__Residenz.html (20.06.2011).

Püha Aleksander Nevski katedraal

Aleksander Nevski katedraal ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residentsiks) ja valmis 1900. aastal. Ehitust alustati 1894. aastal ja arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski auks.
Aleksander Nevski katedraal, http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Nevski_katedraal (20.06.2011).

1936. aasta detsembris oli tegus preester jõudnud Toompeale, otse riigikogu hoone vastu. Nimelt kolis ta siis koos eesti õigeusu kogudusega Ahtri tänava püha Siimeoni kirikust Toompea püha Aleksander Nevski katedraali, mille nimi muudeti nüüd eestipäraselt Aleksandri kirikuks.
Ühtlasi sai sellest Eesti õigeusklike esinduskirik, kus kuni 1940. aastani peeti jumalateenistusi eesti keeles.
Ulm, K. (2011). Suur rändaja Nikolai Päts. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 26. veebr, lk 4, http://www.postimees.ee/394021/kalmar-ulm-suur-randaja-nikolai-pats/ (28.08.2011).

Toomkirik

Mandri-Eesti vanim pühakoda. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. Oli peakirikuna pühendatud Neitsi Maarjale. Kirik põles maha 1684 kogu Toompead haaranud hiidtulekahjus, mil hävis kogu puitsisustus. Pärast tulekahju taastati 1686 kirik praktiliselt endisel kujul. 17. sajandi lõpust ning 18. sajandist pärineb ka suur osa kiriku sisustusest. Säilinud keskaegseid hauaplaate, hauamonumente renessanssajast XIX sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopa-tähtsusega kogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridega kantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann). Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17. sajandist, kaks aga 18. sajandist. Kiriku praegune orel on ehitatud 1914. aastal.
Turismiportaal WiroWeb. Toomkirik,http://www.viroweb.ee/eesti/lista~ID~5516~print~print.htm (20.06.2011).
Toomkiriku ajalugu, http://www.eelk.ee/~eelk109/ajalugu.htm (20.06.2011).

Snelli tiik

on Toompea lossi kaitserajatisest (vallikraavist) moodustunud kunstlik veekogu tiik, mis asub Tallinna vanalinnas. Kujundati 19. sajandil pärast Tallinna kindluse sõjalise tähtsuse kaotamist vanalinna ümbritseva parkide ja haljaasalade osaks.
Oma nime on tiik saanud Johan Schnelli järgi, kellel oli praeguse Toompuiestee ja tiigi vahel maja.
Snelli tiik, http://et.wikipedia.org/wiki/Snelli_tiik (20.06.2011).

Toompea kindlus

Tallinna esmamainimise kohta on vastukäivad andmed, kuid esimene dateeritud kirjalik dokument pärineb aastast 1219. Siis vallutas Taani kuninglik laevastik eestlaste puidust kindluse, mis ehitati 11. sajandil Toompeale. Taanlased alustasid 1227. aastal Toompea asukohale nelinurkse ringmüürilinnuse ehk kastelli rajamist. 1346. aastal sai kindluse peremeheks Liivi ordu. Rüütlid ehitasid 14. sajandi esimesel poolel Toompeale uue peahoone - konvendihoone. Keskaegsest Toompea linnusemüürist on säilinud põhja- ja lõunatiib ning kolm torni. Kuulsaim neist on esmakordselt 1371. aastal mainitud vahitorn Pikk Hermann. 1589. aastal ehitati Toompeale esimest korda esindushoone - Riigisaalihoone. Katariina II käsul hakati 1867. aastal sinna ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet. Töö käigus lammutati osa ringmüüri ning riigisaalihoone. Kraavi kinniajamisega tekkis linnuse idaküljele plats, mida praegu tunneme Lossi platsina ja kubermangulossi ehitamisest alates hakati kogu kompleksi nimetama Toompea lossiks.
Kolk, T. (2006). Toompea loss - Riigikogu hoone, www.aripaev.ee/3232/new_eri_artiklid_323211.html (20.06.2011).

Pikk Hermann
Pikk Hermann on umbes 50 meetrit kõrge. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360-1370. Torni täiendati 16. sajandil.

Riigikogu hoone

Eesti Vabariigi esimene riiklik ehitis - Riigikogu hoone (1920-22), mille kavandasid noored arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, kujunes jõuliseks sissejuhatuseks uue riigi arhitektuurile, jäädes ühtlasi selle üheks kõige originaalsemaks saavutuseks. Hoone on väljast traditsionalistlik ja seest ekspressionistlik. Ehitis on unikaalne parlamendihoone maailmas.
Kolk, T. (2006). Toompea loss - Riigikogu hoone, www.aripaev.ee/3232/new_eri_artiklid_323211.html (20.06.2011).