Tootsi Briketivabrik. Jõgeva sordikasvandus (1940)

Asutusi

Tootsi turbatööstus sai alguse 21.07.1937.a, kui A/S Eesti Turbatööstused erakorralisel peakoosolekul kiideti heaks juhatuse ettepanek Pööravere briketitehase rajamiseks.
Uue tehase nimeks sai Pööravere Briketitööstus, kuid veel tehase ehitamise käigus nimetati firma lähedal asunud Tootsi karjamõisa järgi ümber Tootsi Briketitööstuseks. Tootsi jaamast rajati valmiva tehase juurde 3 km pikkune harutee koos rabateede võrguga. Tehas alustas tootmist 1939.a. veebruaris ning see töötab tänaseni kandes nime Tootsi Turvas AS.
Aastatel 1922–1924 ehitas Riigi Kütteainete Keskkomitee 28 km pikkuse kitsarööpmelise raudtee Lavassaare rabast läbi Pootsi jaama kuni Pärnu jõe paremkaldani Sindi Kalevivabriku vastas. Lavassaare–Sindi turbaraudtee ületas osaliselt ka Pärnu lennuvälja stardirada, lennuliikluse ajaks peatati rongiliiklus. Hiljem raudtee suunda muudeti ja see juhiti lennuväljast mööda. Tänaseks on sellest turbaraudteest säilinud ainult efektne sild üle Sauga jõe.
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13826 (21.06.2011).

Jõgeva Sordikasvandus asutati 1920. aastal Eesti Sordiparanduse Seltsi ja Eesti Seemnevilja Ühisuse algatusel. Nõukogude ajal kandis nimetust Jõgeva Sordiaretusjaam, praegu Jõgeva Sordiaretuse Instituut.
Eesti entsoklüpeedia (2003). 12. kd.: Eesti. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 173.

Kuremaa Riiklik Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam
1919. aastal võõrandati Asutava Kogu maaseadusega Kuremaa mõisa maad. Maareformi käigus asundustaludeks jagamise järel jäi riigimõisale 484 ha mõisa südamest.
1. mail 1931 alustas Kuremaa riigimõisas tegevust Kuremaa Riiklik Seakasvatuse Katse- ja Kontrolljaam. Selle ülesandeks oli seakasvatusalane katsetegevus: söötade, söödasegude, söötmisviiside katsetamine, hooldamis- ja pidamistingimuste väljaselgitamine, tõusigade liinide kontrollimine, katsetulemuste propageerimine kirjanduses ja vastavatel kursustel. Katsejaam oli omamoodi õppebaasiks ka koolile.
Katsejaamal oli kaks sigalat umbes 250 seaga. 1937. aastal ehitati katsejaama laboratooriumihoone, mis oli ka ka katsejaama juhataja, veterinaararst Leonhard Voltri elumajaks. Katsejaama külastas arvukalt ekskursioone, kes tutvusid seakasvatusalase katsetööga.
4. septembril 1939 viibis Kuremaal Eesti Vabariiigi president Konstantin Päts, kes samuti tutvus katsejaama tööga, külastas kontrollassistentide kooli ja mõisateenijate lasteaeda. Presidendile korraldati suurejooneline vastuvõtt.
Kuremaa ajalugu, http://www.jogevavv.ee/index.php?main_id=15,513,514,572&lang=est (21.06.2011).

Eesti muuseumraudtee
Lavassaare asulast kahe kilomeetri kaugusel asub Eesti muuseumraudtee. Muuseumil on üle 70 veeremieksponaadi, ligi 800 meetrit muuseumiteid ja tubane ekspositsioon väiksematest esemetest. Muuseum on saanud arvestatavaks kitsarööpmelise raudtee ajaloo säilitajaks kogu Euroopa mastaabis. Kohapeal Lavassaares saab samuti rongiga sõita. Selleks on igal laupäeval käigus muuseumirong, mis kurseerib muuseumit ja Lavassaare asulat ühendaval kahekilomeetrisel raudteelõigul.
Mazur, T. (2007). Pärnumaa peidab viimast kitsarööpmelist raudteed. Eesti Päevaleht, 30. juuli, http://www.epl.ee/artikkel/394523 (21.06.2011).