Ujuv mets (1936)

Palgiparvetusest 1930ndatel aastatel

Jõgesid kasutati aastasadu palgiparvetuseks ja seetõttu olid kõik mineviku saeveskid koondunud jõekallastele. Kuna palkidel oli suur turuväärtus, moodustati igal aastal parvetuskomisjon ja määrati vastutajad. Parvetuskomisjon kontrollis ja võttis vastu enne parvetuse algust jõgedel olevad palkide kinnipidamisaiad. Komisjon klaaris kinniste ja lahtiste parvetajate vahel tekkivaid lahkhelisid. Kinnised parvetajad sidusid palgid enne teelesaatmist  kinni parvedeks, lahtised parvetajad lükkasid palgid lihtsalt kaldalt vette. Peale parvetuse lõppu kontrollis ja hindas komisjon jõgedel olevatele paisudele ja sildadele tekitatud kahju suurust.
Näiteks 1934.aastal oli ametis ligi 1000 parvepoissi ja nende töö tulemusena toimetati Pärnusse 478 295 palki. Tasapisi lõpetasid aga autod vajaduse palgiparvetuse järele.
Pärnu jõgi, http://www.slideshare.net/pihlakas/prnu-jgi (4.10.2011).

Vaata ka:
Palgiparvetus Õhne jõel. Endis-Eesti Elu-Olu II, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/77.html (4.10.2011).