Eesti suvituskohti (Pärnu) (1940)

Pärnu kuurort 1930ndate lõpul

Kõik, mis Pärnul 1938. aastal suvitajatele pakkuda oli, rajati kahe viimase aastakümnega. Maa-alaliselt kuulus Pärnu kuurordi alla terve linnaosa, sellest parke ja iluplatse 49,56 hektarit. Suvitusrajoon oli mõnes kohas üsna tihedalt hoonestatud, kuid erilist ruumilist kitsikust karta polnud. Pärnu kuurort omas üle 33 kilomeetri alleesid ja hästikorrastatud pargiteid. Pargid kaitsesid samuti põhjatuulte vastu lõunasse avatud liivaranda ja lahte, sellepärast on ka Pärnu plaazh varakevadest hilissügiseni soe.

Pärnu võis mahutada korraga 1750-1850 suvitajat ööpäevas. Pärnu maksimaalne mahutavus oli kuni 2550 võõrast ööpäevas. Hotellide normaalseks koormatuseks loeti 50% ööbimisvõimalustest. Niisiis võis normaalseks pidada, kui Pärnu kuurordis oli jooksvalt 1000-1250 ööbimist 24 tunni jooksul.

Kuurordi raviasutus töötas ainult suvekuudel, 15. maist kuni 15. septembrini. See jagati veel tinglikult kolmeks: eelsesoon (15. mai - 20. juuni); kõrgsesoon (20. juuni - 10. august); järelsesoon (10. august - 15. september). Kuurordis raviti ambulatoorselt - haiged ise muretsesid korteri ja hoolitsesid toidu eest. Ravi oli sel ajal üsna kallis. Hinnad olid kallimad kõrg- ja madalamad eel- ja järelsesoonil. Näiteks maksis 1939. aastal Pärnu kuurordis mere- või mageveevann 0,6 - 0,7 krooni. Üks ämber (u. 12 liitrit) meremuda maksis 0,25 - 0,3 krooni, turbamuda seevastu 0,1 - 0,12 krooni. Meremuda vanni hinnaks tuli vastavalt arsti määrangutele 2 - 4 krooni. Ravikuur kestis tavaliselt neli kuni kuus nädalat, mille jooksul tehtud meremudakuur läks maksma 30 - 50 krooni, arsti honorariks umbes 15 krooni.
Täpsem info:
Rääk, M. (1998). Pärnu kuurort 160. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, http://pshg.edu.ee/~martin_r/160/kuurort.htm#hiilge (30.11.2011).