Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Film "Juhuslik kohtumine" valmis Jüri Järveti ja Feliks Knorre stsenaariumivõistlusel auhinnatud käsikirja "Pärlikukk" järgi. Filmi esialgseks pealkirjaks oli mõeldud "Läänemere meloodiad", kuid töö käigus leiti, et sisule vastab rohkem "Juhuslik kohtumine". See on muusikaline komöödia, mille tegevuskeskmes käib kohaliku filharmoonia korraldatud laulukonkurss. Kasutatud on komöödiale omast tüüpilist võtet - eksimuste ja eksituste ning inimeste äravahetamise võtet.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 216.

Filmi saamisloost

Tallinna Kinostuudio stsenaariumide osakonna (toimetaja V. Kruustee ) nõudmisel tuli uues filmis asetada pearõhk sellele, et Georg Otsal oleks võimalusi estraadilaulude ettekandmiseks. Nõuti ka kindlat süžeelist liini. Samuti sooviti rõhutada noorte talentide esilekerkimisega seonduvaid küsimusi, naerda välja haltuurategemist estraadilaval ja vana äraleierdatud repertuaari.

15.12.1960 Kunstinõukogu protokollis tehti etteheiteid nõrgale stsenaariumile. Georg Otsa esitusrepertuaar oleks võinud olla suuremahulisem, suhtluses tegelaste vahel jäi puudu sundimatust õhkkonnast.
ERA.R-1707.1-583

„Võis arvata, et kui kogemustega kinodramaturg F. Knorre kaasautorina käe külge paneb, siis võib sellest nende ühises töös korralik stsenaarium tulla. Kaasautor oli, kuid koostööd ei olnud. F. Knorre säilitas hoolikalt vettekukkumised ja teised libastumised ning painutas süžee üsna vähenõudliku komöödiakese „äraproovitud“ käikude järgi. Režissöör V. Nevežin omakrda näitas tänulikku vastutulekut, pealiskaudsust ja vähenõudlikkust samas vaimus. Kui film oli valmis, leiti, et asi pole kõige parem, ja asuti seda ümber monteerima ning lühendama. Mõnevõrra loogilisemaks film siiski muudeti.“
Heim, E. (1961). Kas juhuslik kohtumine? Sirp ja Vasar, 4. aug, lk 7.

„Jääb vaid üle kahetseda, et filmistuudio tollane juhtkond nii kergekäeliselt sõlmis lepinguid vastutustundetute välisstsenaristide ja –režissööridega. Ilmselt loodeti, et Georg Otsa nimi juba iseendast tagab edu üleliidulisel ekraanil.“
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 218.

Filmi vastuvõtust

Kriitika oli jahe. Heideti ette kasutamata jäetud võimalusi stsenaariumi filmiks tegemisel ja piinlikke libisemisi hea maitse pinnalt.

„Kahjuks kaotas Laigo kuju pärast ümbertöötust kõik oma negatiivsed jooned ja ühes sellega kadus ka huvitav ja terav konflikt. /---/ Nähtud kujul ei küündinud „Juhuslik kohtumine“ kõrgemale ajaviite-kontsertfilmist.

Kuid [filmi] voorused? Tõepoolest – filmis on meeleolukaid laule (heliloojad E. Arro ja U. Naissoo), on meeldejäävaid osatäitmisi ja kohati ka vürtsikat sõnahuumorit; kuid üldkokkuvõttes nad lihtsalt sulavad rohkete puudujääkide sekka ega pääse maksvusele.“
Laar, K. (1961). Film, mis ei rahulda. Õhtuleht, 24. juuli.

Huvitavat vaatamist lisaks:

Telesaade „Kommentaare Eesti filmile: Juhuslik kohtumine“, ETV Kultuurisaated 1995, http://arhiiv.err.ee/vaata/kommentaare-eesti-filmile-juhuslik-kohtumine  


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm