Skaudid külastamas Vormsi kirikut (1936)

Vormsi Püha Olavi kirik

Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all. Ukse ees asuvasse kivisse on raiutud neli aastaarvu: 1219, 1632, 1772 ja 1929. Peaukse kohal on näha Püha Olavi kuju, kelle jalge ees väänleb madu - paganluse sümbol.
Vana pärimuse järgi on kirik ehitatud 1219. aastal Taani kuningas Valdemar II poolt. Selle vastu räägib aga tõsiasi, et saar oli tollal elaniketa ja asustati skandinaavlastest sisserändajate poolt alles 13. sajandi teisel poolel. Nemad ehitasid ka kiriku, pühendades selle oma tuntumale pühakule. Esialgne kirik oli ristkülikukujulise põhiplaaniga puithoone.
Esmakordselt mainitakse ürikutes rootslasi 1294, Vormsit aga 1391. aastal (Saaremaa piiskop Winrichi poolt Haapsalu linnale antud privileegikiri). Samast ajast pärineb kiriku praegune kooriruum, mille järgmiseks ehitusjärguks pidi olema pikihoone. Selle sidumiseks jäeti külgseinte lääneossa sidekivid, mis on nähtaval tänapäevalgi. Tol ajal on olnud kirikul eraldi maapinnale ehitatud kellatorn.

Hoone on tüüpiline näide Lääne-Saare piiskopkonna kirikuarhitektuurist, suhteliselt õhukesed välisseinad on tugipiitadeks ruuminurkadesse ehitatud võlve kandvatele piilaritele ja neid ühendavatele kaartele. Idaseina kaare all on altari koht, sellest paremal seinas sakramendinišš ja vasakul sekundaarse päritoluga sakramendiaken koos nišiga. Lõunaseinas on isteniššid ja raidraami ning trellidega reliikvia aken, mille läbi said jumalateenistusest osa need, kelle jaoks kirik oli suletud. Põhjaseinas asub kolm istenišši. Kooriruumi laiune puidust pikihoone, mis oli ehitatud viimasest varem, hävis tõenäoliselt Liivi sõja päevil. Kannatada sai või hävis kiriku sisustus, rüüstati ka altar. Alles 1632. aastal ehitati Noarootsi kiriku eeskujul lai ja lühike gooti stiilis pikihoone, mille jaotavad kolmeks lööviks kahe reana ruumi talalage toetavad puusambad. 1660. aastal valmis Tallinna meister Berent Martens’i tööna uus kantsel ja 1670. aastal Haapsalus krahv De la Gardie tellimisel Georg Basilaque’lt uus altar, mis paigutati osaliselt säilinud keskaegsele kivist altarialusele. 17.-18. sajandil annetati kirikule ka uued messingist ja puust kroonlühtrid ning täiendati armulaua inventari.
1772. aastal remonditi hoonet jälle põhjalikult. Võib arvata, et siis sai jumalakoda laudkatuse, mida hiljem aeg-ajalt tõrvati. Varasemail sajandeil on hoonel olnud vaheldumisis nii kivi- kui rookatus. 1829. aastal korrastustööde ajal ehitati pikihoone aknad oletatavasti teravkaarseiks. Järgmine suurem remont võeti ette alles 1929. aastal, kui kirik sai plekk-katuse.

Sajanditevanune pühakoda teenis oma kogudust Teise maailmasõja lõpuni. Kuna kirik jäi hooldajata, püüdis kogudus kaasa võtta kõik selle, mis sinna kognenud. Kahjuks on kaduma läinud kell, altar, orel ja üks kantsli tahvlitest. Kirik rüüstati Teise maailmasõja lõpus, kui rannarootslased saarelt põgenesid.

Taastamistööd algasid 1988. aastal ja kirik taaspühitseti 29. juulil 1990. aastal. Kirik on püütud taastada algupärasena, altariruumis on säilitatud rannarahvale omast lihtsust, pikihoones aga barokiajastu värvikust.
Lääne maakonna valitsuse tellimusel remontis kirikuhoone ja vahetas katuse kirikute restaureerimisfirma “Wunibald”. Soomerootslaste ühing “Estlandsvänner” muretses oreli. Vormsi kiriku fond tellis uue kella, koopiad kantslist ja vajalikust liturgilisest inventarist.
Praegune Vormsi kirik paistab silma oma tagasihoidliku sisustuse poolest: puust põrand, pingid, mitmesaja aastased puust sambad, mis lage toetavad, ning laes rippuv meetripikkune purjekas.
Kirikus on tähelepanuväärsed veel seina- ja altariruumi laemaalingud.
Vormsi Püha Olavi kirik, http://www.vormsi.ee/saar/yld/loe%20ajaloost.html (05.04.2011).