N.M.K.Ü. laagris Koitjärvel (1938)

Noorte Meeste Kristlik Ühing

NMKÜ on oma mitmekesise ja ülemaailmse tegevusega olnud paljude noorte inimeste kasvatajaks ja valmistanud neid ette iseseisvaks eluks. Eesti noorsootöö ajalukku on see organisatsioon jätnud jälje erinevate isetegevuse ja enesearendamise meetoditega, olgu selleks siis mitmete spordialade maaletoomine ja populariseerimine (korvpall, võrkpall, ujumine), vetelpääste, autojuhtimise või kokanduskursused, poisteklubid, naistetöö või lastelaagrite korraldamine.

Taasloodud NNKÜ-NMKÜ esimesteks ülesanneteks olid oma koha leidmine ja enese tõestamine ühiskonnas. Alles peale sajandivahetust olid organisatsioonil tekkinud piisavad majanduslikud ressursid, et hakata planeerima oma ajalooraamatut. Ning sobivaks ajendiks sellele oli muidugi ka 130 aasta möödumine esimese NMKÜ asutamisest Tallinnas aastal 1876.

Algus maailmas...
1844 asutati esimene YMCA (noorte meeste kristlik ühing)  Londonis
1855 võeti vastu alusdokument, milles on kirjas YMCA tegevuse alustalad  Pariisi baas
1855 asutati esimene YWCA (noorte naiste kristlik ühing) Londonis

Algus Eestis...
1919 saabusid Eestisse senini Venemaal tegutsenud Ameerika YMCA liikmed
1920 kuulus noorte meeste kristliku ühingu töö Eestis Berliinis asuva YMCA Vene osakonna alla
1923 loodi noorte meeste kristliku ühingu vene skautide malev
1923-1930 tegutses Keila-Joa laager
1924 Eesti NMKÜ (noorte meeste kristlik ühingu) iseseisvaks organisatsiooniks kujunemine algas Eesti ja Läti NMKÜ-de eraldumisega YMCA Vene osakonna alluvusest
Eesti NMKÜ Liidu asutamispäevaks loetakse  30. novembrit 1925
1931 15.aprill registreeriti KNNÜ (kristlike noorte naiste ühingu) Liidu põhikiri
1931-1940 Koitjärve laagri tegutsemisaeg
1931 4-6. jaan. Tartus esimene NMKÜ-de üleriigiline kongress
1933 Teine NMKÜ-de üleriigiline kongress
1939. aastaks oli registreeritud ühinguid 20, milles tegutses 7580 liiget
1940. aastal organisatsioonid suleti
järgneb 50 aastat eksiilis tegutsemist....

Uus aeg....
31. märts 1989 Tallinna NMKÜ taasasutamise koosolek
16.oktoober 1990 Eesti NMKÜ taasalustamise koosolek
15.veebruar 1991 Eesti NMKÜ registreeriti EV Haridusministeeriumis
1991 peakontor ja oma kirik asukohaga Pirital Tallinna Olümpiakeskuse ruumides
21.mai 1991 Tallinna NNKÜ ja 24.oktoober 1992 Tartu NNKÜ –ühisavaldus, liituda Eesti NMKÜ-ga, moodustades Eesti NNKÜ-NMKÜ
5.oktoober 1994 Eesti NNKÜ-NMKÜ nimetati ümber Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liiduks
1991 Eesti NMKÜ liitus World YMCA-ga
1995 Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit liitus World YWCA-ga
Noorte Meeste Kristlik Ühing, http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=60&sm_id=202 (03.04.2011).

Koitjärve laager 1931 – 1940

1931. a. alustas tegevust Koitjärve laager looduskauni Paukjärve kaldal, 18 km kaugusel Aegviidust. Eesti Vabariigi Riigimetsade Valitsus andis Eesti NMKÜ Liidule pikaajalisele tasuta rendile 6 ha maad. Valdavalt oli tegu liivase männikuga. Eesti NMKÜ peasekretär Herbert Tõnissoo koostas nii laagri üldplaneeringu kui ehitiste projektid.

1930-1931 püstitati kiiresti köök ja 1 elumaja ehk tare. Ehitustööd kestsid läbi aastate pidevalt koos laagritegevusega. 1936. aastal loeti esmased rajamistööd lõpetatuks. Valminud oli 17 taret poistele elamiseks. Olid veel haigla (tegelikult muidugi ambulants, kus lisaks esmaabile sai teha ka kergemaid operatsioone), puhkekodu, täieliku sisustusega köök ja söökla, saun, käsitööhoone, ladu, hüppetorniga ujula, elamu laagrijuhile, külalistemaja, jääkelder, kaev, spordiväljakud, lõkketule tribüün ja paadisild.

Elumajad kujundati klassikalises eesti stiilis – pikuti poolitatud männipalkidest ja laastukatustega. Et laager töötas vaid suviti, ei peetud taredel vajalikuks isegi klaasitud aknaid ega ahje. Tegu oli esimese lõpuni väljaehitatud noortelaagri kompleksiga Eestis ja Baltikumis. Kokku mahutas laager 150 laagrilist ja 30 töötajat.
Laagrit juhtis vanematekogu, kuhu kuulus hulk nimekaid ühiskonnategelasi, sh. K. Treffner, A. Kukk ja J. Vellerind. Kauaaegseks laagrijuhiks oli Herbert Niiler, keda poisid lihtsalt "vanaks" kutsusid. 1939-1940 juhtis laagrit V. Pihlak. Koitjärve oli tugev spordilaager. Tegeldi samade spordialadega, millega juba varem Keila-Joalgi, ainult nüüd juba tunduvalt paremates tingimustes.

Valdavast osast laagripäevadest hõlmas sport 4 tundi (2 tundi ujumist ja 2 tundi muid spordialasid). Oluline oli ka töökasvatus. Algaastatel aitasid laagrilised ehitada hooneid ja kujundada ümbrust. Tarede kaupa oldi köögitoimkonnas. Sageli käidi köögi tarbeks metsas marjul ja seenil. Üheks Koitjärve traditsiooniks sai kahepäevane jalgsimatk Loksale.

Lisaks tavapärastele noortelaagritele korraldati Koitjärvel ka erinevaid juhtide koolitusi ning renditi laagrit välja. Laager toimis nii osalejate kui külaliste silmis ülihästi ja majandas ennast ka ära. Ometi tuli sellele kõigele lõpp 1940. aastal.   

1941. aasta kevadel jätkus noorsootegevus Koitjärvel juba pioneerilaagrina (esimene Eestis). Kuna hooned sõja ajal säilisid, sai laagritegevus alates 1946. a. jätkuda veel kuuel aastal. Lõplik lõpp Koitjärve laagrile saabus 1953. aasta kevadel.
Imkaraamat*, http://imka.webs.com/ (03.04.2011).

*YMCA - Young Men's Christian Assoociation

Toonasest ajakirjandusest

Koitjärve laager toimub 3 vahetuses:
26.06 - 10.07
10.07 - 21.07
24.07 - 07.08

Laagris võivad osaleda kõik üle 10-aastased poisid, ka mitte ühingu liikmed. Laager asub Aegviidu jaamast 18 km kaugusel. Laagri juhiks on Herbert Niiler, NMKÜ sekretär. Tasu kahenädalase laagrisviibimise eest on 14 krooni.

Koitjärve laager algab tegevust (1935). Postimees, 20. juuni, lk 6.

Laagri uute hoonete - külaliste kodu, söögimaja, laagri klubihoone, 6 uut tare, laagrijuhi elumaja - õnnistamist viisid läbi piiskop Rahamägi, õpetaja Sternfeld ja teised.

Uute hoonete õnnistamine Koitjärve laagris (1935). Postimees, 15. juuli, lk 4.

Isikutest

Hugo Bernard Rahamägi (02.06.1886 Kurtna v. - 01.09.1941 Kirov) - Eesti usuteadlane, kirikutegelane, poliitik.
Eesti evangeelse luteri kiriku teine piiskop 1934-1939. Oli 1924-1925 haridusminister. I ja IV Riigikogu, Rahvuskogu ja VI Riigikogu liige.
Eesti Entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 399.