Otepää (1940)

Otepää (varem Nuustaku) linn asub Otepää kõrgustikul. Linnas asub Otepää Maarja kirik ja selle juures Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Idaküljel on Linnamägi, kus asuvad Otepää piiskopilinnuse varemed 13. sajandist. 1. aprillist 1936 sai Otepää alev linnaks.
Otepää – tuleneb eestikeelsest sõnapaarist „karu pea“ – sai oma nime karu pead meenutanud  linnamäe järgi. 1224. aastal alustas piiskop Hermann Otepää kivilinnuse ehitamist, mis oli teadaolevalt esimene telliskivilinnus Eestis.
Otepää, http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4 (20.06.2011).

Otepää Vabadussõja mälestussammas on Otepääl asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Mälestussammas asub Otepää kiriku juures.
Mälestussamba kavandi tegi Voldemar Mellik ja samba valmistas kiviraidur Peeter Veeber. Sammas avati 10. juunil 1928. Mälestusammas lõhuti 17. juunil 1950 ja osad maeti samasse. 3. augustil 1988 leiti samba obelisk.
Uue samba projekteeris R. Unt. Mälestussamba taasavamine toimus 15. juulil 1989. Mälestussammas on algse monumendi koopia. Mälestussamba obelisk on originaal.
Otepää Vabadussõja mälestusssammas, http://et.wikipedia.org/wiki/Otepää_Vabadussõja_mälestussammas (26.08.2011).

Otepää Vabadussõja mälestussammas on Otepääl asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Mälestussammas asub Otepää kiriku juures.

Mälestussamba kavandi tegi Voldemar Mellik ja samba valmistas kiviraidur Peeter Veeber. Sammas avati 10. juunil 1928. Mälestusammas lõhuti 17. juunil 1950 ja osad maeti samasse. 3. augustil 1988 leiti samba obelisk.

Uue samba projekteeris R. Unt. Mälestussamba taasavamine toimus 15. juulil 1989. Mälestussammas on algse monumendi koopia. Mälestussamba obelisk on originaal.