Vabadusristi Vendade aastapäeva pidustused Tallinnas (1934)

Ajakirjandusest

"Esimesed vabadusristid anti 21.02.1920 292-le ohvitserile ja sõdurile. Lõpetati andmine Riigikogu poolt eriseadusega 19. juunil 1925. Üldse on vabadusriste annetatud 3215, millest 2151 ehib eestlaste rinda."
Vabadusrist 15-aastane (1934). Postimees, 10. mai, lk 3.
(Ajalehes pikalt vabadusristide andmise ajaloost, 1934.a. pidustuste päevakava.)

Kaitseväe kalmistu mälestusehitis-mausoleum

"Tööd mausoleum-mälestusehitisega alustas Kuusik 1927. aasta sügisel. Monumendi ehitamine algas 1928. mais ning see valmis sama aasta oktoobriks: kõigest viie ja poole kuuga. Avamisaegses brošüüris (1928) on ära toodud tegijate nimed: kujur Aleksander Jannes, artellivanem Aav ja kolm nooremat saarlast, ehitusmeister Martin, kümnik Seiman ja Lasnamäe karjääri kiviraiuja meister Valk.  Neljast nurgast massiivsetele kolmiksammastele toetuv paekivist mausoleum oli 8 meetrit kõrge. Sambad, kaared, urni jalam ning reljeefid olid Saaremaa nn marmorist, ülejäänu Lasnamäe paest. Katus oli kaetud plekiga, lagi männipuust. Monumendi esiküljel oli viis reljeefi: keskel riigivapp, sellest kahel pool neli embleemi, mis sümboliseerisid jalaväge, mereväge, ratsaväge ja kahurväge. Lõunaküljel oli Tallinna suur vapp, idapoolsel küljel Tallinna väike vapp ning läänepoolsel küljel kiri: „1918.–1920. aasta Eesti Vabadussõjas langenutele. Püha on isamaa sund – kodumaa pojad – teil’ rahulist und…”
Mälestusehitis avati 21. oktoobril 1928. aastal ning selle õnnestunud lahendus pälvis kiidusõnu. Laskurkorpuse sapöörid lasid mausoleumi õhku 1950. aasta kevadel."
Hallas-Murula, K. (2008). Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid. Sirp, 14. märts.

"Eesti Vabariigi viiendal aastapäeval asutati kolonel Pildingu eestvõttel Tartus Vabadusristi Vendade Ühendus. 1929. a. hakati perioodiliselt korraldama Vabadusristi päevi nendes kohtades, mis oli seotud Vabadussõja lahingutega. Esimene Vabadusristi kavaleride päev peeti Narvas 23.-24.06.1929. a.-l ja viimane sõjaeelne toimus 1940. a-l Pärnus, just sel suvel, mil ülemjuhataja J. Laidonerile dikteeriti Narvas alandavaid tingimusi. See oli arvult XII kokkutulek ja toona otsustati, et enne ei tulda kokku, kui ärevad ajad mööda saavad. Sellele aga eelnes XI kokkutulek, mis toimus 11.06.1939. a. Jõhvis ja kus osales üle 1000 Vabadusristi kavaleri üle Eesti."
www.virumaa.ee. VE: Vabadusristi Vendade Ühendus, http://www.virumaa.ee/2002/05/ve-vabadusristi-vendade-uhendus (23.06.2011).

Isikuid

Jaan Soots (29.02/12.03.1880 Helme vald – 6.02.1942 Solikamsk) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. 1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 1932–1936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1934–1938 ja ülemlinnapea 1938–1939, Viljandi põllumeeste konvendi liige. 1940. aastal valiti ta Helme valla aukodanikuks. Jaan Soots oli Üleriikliku Vabadussõjalaste Ühenduse juht.
Jaan Soots, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots (23.06.2011).

Parun Hermann Aleksander Eduard von Salza (vene: Герман Эдуардович Зальца) (16.04.1885 Haapsalu – 23. 01.1946 Butõrka vangla, Moskva) oli Eesti sõjaväelane, üks kahest sõjaväelasest, kes ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) said kontradmirali auastme (teine oli Johan Pitka).
Hermann Salza, http://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Salza (23.06.2011).

Maximilian Maksolly (õieti Feichter, eesnimi kirjapildis ka Maksimilian; 1884 Tallinn – 9.09.1968 Rio de Janeiro) oli Eesti kunstnik, batalist (lahingumaalija).
Maximilian Maksolly, http://et.wikipedia.org/wiki/Maximilian_Maksolly (16.08.2011).