Eesti Teaduste Akadeemia pidulik avamine (1938)

Ajalehed Eesti Teaduste Akadeemia avamisest

Postimees 23. oktoobrist 1938 toob ära väljavõtteid president Pätsi kõnest Eesti Teaduste Akadeemia pidulikul avaaktusel, kes ütles muuhulgas järgmist:

"Meie elu arenemine on läinud nii kiiresti, et noorsugu ei oska praegu ette kujutada aega ja eluviise, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Oleme oma arengus kui autol edasi kihutajad, kes ei märkagi, kui palju vaeva nõuab sõidetud teel jalakäimine. Selle mõistmiseks toon ette ühe näite oma elust.
1911. aastal, kui ma välja tulin ühest vene asutusest, kus vene ajal võimaldati vaikselt mõtlemist, kutsuti mind Peterburis ühe Hommikumaa keeleteadlase juurde, kellele Vene teaduste akadeemia poolt oli tehtud ülesandeks otsustada, kas Eesti rahvakoolis tuleb eesti keeles õpetust anda. See Idamaa keeleteadlane, kes istus oma raamatute ja Budha kujude keskel, tundis küll kõiksugu keeli, kuid Eesti keelest ei olnud ta enne kuulnud. Temale tuli siis hulk eestikeelseid õpperaamatuid ette näidata, kuni ta aru sai, et eestlased peavad ikka kõrge kultuuriga rahvas olema kui neil niisugune kirjandus on.
Kui meie nüüd täna oma Teaduste Akadeemiat avame, siis oleme vahepeal küll 100-kilom. kiirusega edasi jõudnud. Oleme oma arengus nii kaugele jõudnud, et Teaduste Akadeemia on meile tarvilikuks asutuseks saanud. See on arusaadav, sest väikerahvad ei või mitte ainult majanduslikult areneda, vaid väikerahvana saame oma iseseisvust kindlustada vaid siis, kui oma kultuurilist tegevust arendame. /.../ Teadus on üheks vahendiks, mis kasvatab meie rahvuslikku iseteadvust."
Teadus rahvusliku iseteadvuse kasvatusvahendiks (1938). Postimees, 23. okt, lk 4.

Asutused

Eesti Teaduste Akadeemia, 28.01.1938 riigihoidja dekreediga asutatud personaalakadeemia, mille eesmärk oli üldise ja eriti Eestit käsitleva teaduse edendamine tegeliku elu vajadustest ja probleemidest lähtudes. Eesti TA tegevus lõpetati 17.07.1940. 28. juulil 1945 võeti vastu otsus Eesti TA taastamise ja selle Eesti NSV TA-ks kujundamise kohta. 6. aprillil 1989 tegi akadeemia üldkogu otsuse, mille kohaselt taastati akadeemia esialgne nimetus. Eesti TA on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi.
Eesti entsüklopeedia (2003). 12. kd: Eesti. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 101-102.
Eesti Teaduste Akadeemia, http://www.akadeemia.ee/et/ (24.06.2011).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, lüh. EKTK, kaubanduse ja tööstuse huve esindav ja kaitsev avalik-õiguslik ühendus. Asutati Riigikogu seadusega 11.12.1924 ja alustas tegevust 10.11.1925. Augustis 1940 EKTK likvideeriti. 31.05.1946 avati Tallinnas NSV Liidu Kaubanduspalati osakond, mis nimetati 1972 ümber ENSV Kaubandus-Tööstuspalatiks. 21.03.1989 kokku tulnud ENSV Kaubandus-Tööstuspalati üldkogu hääletas EKTK taassünni poolt.
Eesti Entsüklopeedia (2003). 12. kd: Eesti. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 57.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, http://www.koda.ee/ (24.06.2011).

Isikud

Karl Schlossmann (19.02.1885 Puurmani vald – 17.12.1969 Stockholm), mikrobioloog. Oli Eesti mikrobioloogiateaduse rajaja, bakterioloogiaprofessor ning hilisem arstiteaduskonna dekaan. Karl Schlossmann oli ka 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president (1938–1940).
Eesti Teaduse Akadeemia aastaraamat 2005, http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/Aastaraamat2005.pdf (09.05.2011).

Konstantin Päts (23.02.1874 Tahkuranna vald – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini oblast), riigitegelane, jurist, Eesti Vabariigi esimene president. 1917. aastal osales Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises. 1918 oli Eestimaa Päästmise Komitee esimees, juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja moodustas Eesti esimese Ajutise Valitsuse. 1921-1934 oli vaheaegadega riigivanem. Tegi 12.03.1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamist vältimaks sõjaväelise rigipöörde. Valitses 1934-1937 peaministrina riigivanema ülesandeis, oli 1937-1938 riigihoidja ja sai 1938 Eesti prsidendiks. Kui NSV Liit oli Eesti okupeerinud, vabastati Konstantin Päts 23.07.1940 ametist, vahistati ja küüditati koos perega NSV Liitu, suri vangistuses. Maeti 1990 ümber Metsakalmistule.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 394.

Johan Laidoner (12.02.1884 Viiratsi vald - 13.03.1953 Vladimiri vangla), sõjaväelane ja riigitegelane, kindral. Osales I maailmasõjas. Oli Vabadussõja ajal (detsember 1918 - märts 1920), detsembrist 1924 jaanuarini 1925 ja märtsist 1934 juunini 1940 Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja. Tegi 12.03.1934 koos Konstantin Pätsiga sõjaväelise riigipöörde, oli 1937 Rahvuskogu ja 1938-40 Riiginõukogu liige; 1934-40 Eesti Olümpiakomitee esimees. Küüditati 19.07.1940 NSV Liitu (Penzasse), 1941 arreteeriti, viibis Penza, Kirovi, Ivanovo, Moskva Butõrka ja Vladimiri vanglas.
Eesti Entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 221.

Jüri Uluots (13.01.1890 Kirbla vald - 9.01.1945 Stockholm), riigitegelane, õigusteadlane, professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Oli Eesti õigusteaduse loojaid, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse projekti peamisi autoreid ja autoritaarse riigikorra kujundajaid. 12.10.1939-21.06.1940 peaminister, lahkus ametist NSV Liidu ultimaatumi ja okupatsiooni tõttu. Alustas aprillis 1944 tegevust Eesti vabariigi seaduslike riigivõimuorganite taastamiseks ja nimetas 18. septembril ametisse valitsuse. Siirdus 1944. Rootsi.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 567.

Kaarel Eenpalu (aastani 1935 Karl-August Einbund)(28.05.1888 Vesneri vald - 27.01.1942 Vjatlag, Kirovi oblast), riigitegelane ja jurist. Võttis osa Vabadussõjast, formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi 5. pataljoni ja 1918 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ning oli nende mõlema ülem. 1920-26 (väikeste vaheaegadega) siseminister, 1926-32 ja 1933-34 Riigikogu esimees, juuli-november 1932 riigivanem ja 1938-39 peaminister. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon jm. Arreteeriti 24. juulil 1940, suri vangilaagris.
Eesti Entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 50.

Paul Lill (25.01.1882 Roobe, Jõgeveste vald - 13.03.1942 Sverdlovsk), sõjaväelane, kindralleitnant. Osales Vene-Jaapani sõjas ja I maailmasõjas. Oli Vabadussõjas Operatiivstaabi operatiivosakonna ülem ja 1919 Korraldusvalitsuse ülem, määrati 1920 sõjavägede staabi ülemaks; 1925-33 sõjaministri abi ja 1933-39 kaitseminister. 1941 arreteeriti, suri vangilaagris.
Eesti entsüklopeedia (2000). 14. kd: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 246.