Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval (2004)

Teine film Vallo Kepi filmitriloogiast „Uku Masingu maastikud“ keskendub luuletaja, teoloogi  ja õpetaja Uku Masingu Tartu-aastatele.

Mitmed tuntud inimesed meenutavad oma vaimustust, püüdlusi tabada Suure Eeskuju olemust. Nende jagatud mälestused ja mõtted annavad aimu Uku Masingu geniaalsusest, aga ka üksildusest ja kahtlustest. Kirjanik Jaan Kaplinski peab Masingut kui tarkuse sümbolit oma guruks, ent osutab ka tema vastuolulisusele – haiglane, nõrk, habras, samal ajal tohutu jõud, kütkestavus oma luuletuste lugemisel. Mare Kõiva mõtiskleb Masingu võidujooksust ajaga ja hiljem sellest loobumisest, mil Masing leidis, et teadmised tulevad ka siis, kui mitte tuupida, vaid endast läbi lasta. Teoloogid Vello Salo ja Kalle Kasemaa räägivad Masingu loovast osast piiblitõlgete juures. Meenutatakse tema loodud erilist vaimset keskkonda, budismiloenguid, luulet, fotosid ja maale, lahatakse tema suhteid inimeste ja loodusega ning elu majanduslikus kitsikuses. Uku Masingu müstilisuse toob oma juttudes esile eriti Jaan Tooming, kes on ilmselgelt veendunud Masingu kui Läkitatu missioonis.

Märksõnad: abielu | budism | filoloogilised arutlused | filosofeerimine | filosoof | guru | kirjanduslik looming | kirjavahetus | korter | kultuur | kultuuri suurkujud | käsikirjalised märkmed | luulekogu | luuletaja | mälestused Uku Masingust | orientalist | riietumisstiil | sõnade tähendus | teoloog | teoloogiline mõttevahetus | tõlkija | Uku Masingu maalid | õpetaja | õpetaja ja õpilase suhted | õpetamine | õpingud | Vaata kõiki »