Juulisündmused Tallinnas 1940. aastal (1940)

1940. aasta suve sündmuste areng Eestis

16. juunil esitab Nõukogude Liidu valitsus ultimaatumi, millega nõuab valitsusevahetust Eestis.
16. - 17. juunil toimub Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Eestisse siseneb 80 000 punaväelast, kes paigutatakse üle kogu Eesti.  Eraisikutelt korjatakse relvad kokku, rahvakogunemised keelataks.
19. juunil saabub Eestisse Molotovi eriesindaja Andrei Ždanov.
21. juunil viiakse A. Ždanovi stsenaariumi järgi Eestis läbi riigipööre, mille käigus EV valitsus kukutatakse. Võimule saab Moskva-meelne valitsus eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.
27. juuni. Suletakse Kaitseliit, Isamaaliit, Haridusliit jm Kaitseliidu asemele luuakse Rahva Omakaitse.
14.– 15. juuli. Poliitilise surve tingimustes (peaaegu kõik kandidaadid peale kommunistliku partei esindajate on nimekirjadest kõrvaldatud) toimuvad parlamendi uue koosseisu valimised.
18. juuli. Kindral Johan Laidoner koos perega küüditatakse Nõukogude Liitu.
20. juuli. Likvideeritakse Eesti Teaduste Akadeemia.
21. juuli. Tuli kokku vastvalitud riigikogu. Võetakse vastu deklaratsioon Eesti riigikorrast, millega kuulutati välja nõukogude võim kehtivaks kogu Eesti maa-alal ja Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
22. juuli. Võetakse vastu deklaratsioon Eesti astumiseks Nõukogude Liidu liikmeks.
23. juuli. Volikogu võttis veel vastu deklaratsioonid maa kuulutamisest rahva omandiks ja suurtööstuse ja pankade natsionaliseerimisest.
22. juuli – President Konstantin Päts vabastatakse ametist ja küüditatakse koos abikaasaga Venemaale.
26. juuli. Algab rahvuslike varade ja ettevõtete natsionaliseerimine.
5. august. Eesti läheb üle Moskva kellaajale.
6. augustil inkorporeeritakse Eesti Vabariik ametlikult Nõukogude Liidu koosseisu.
Allikad:
Riismandel, V. J. (2005). Riigireeturid Toompeal — saatuslikud 1940. aasta juulipäevad. Eesti Elu, 22. juuli, http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=10661  (6.02.2020).
Õispuu, S. (koostaja) (1992). Eesti ajalugu. Tallinn: Koolibri.

Samadest ajaloosündmustest valmis dokumentaalfilm "Rahva tahe" Leningradi Kinokroonika Stuudio ja Eesti Kultuurfilmi koostööna

Rahva Hääl, 7. august 1940: ""Eesti Kultuurfilm" filmis kõiki ajaloolisi sündmusi juunis ja juulis. Osa materjali on nüüd monteeritud ühte pikka filmi, mille pealkirjaks on "Rahva tahe". /---/ Kasutamist on leidnud töötava rahva organiseerimiskoosolekud enne Riigivolikogu valimisi, kus esinevad töötava rahva juhid. Sellele järgnevad valimiseelne kihutustöö ja valimised. /---/ Järgneb reportaaž Riigivolikogu koosolekult. Riigivolikogu avamine, väljavõtted selle liikmete J. Lauristini , N. Ruusi, A. Jõeääre kõnedest ja vastavalt nende kõnedele deklaratsioonid. Riigivolikogust antakse edasi ka Riigivolikogu meeleolud, osa delegatsioonide esinemisi jne.
 
Selles filmis ei ole ära kasutatud kõik materjal, mis Eesti ajaloo suurpäevadest kogutud, vaid osa. Teine osa tuleb kasutamisele teistes filmides ja osa jääb ajalooliseks materjaliks. Üks osa ajaloolisi materjale on saadetud Moskva ja Leningradi, kus ta kroonikates kasutamist leidnud."
Film "Rahva tahe" ekraanile. "Eesti Kultuurfilmi" reportaaž uue Eesti ajaloolistest päevadest (1940). Rahva Hääl, nr 46, 7. aug, lk 5.

Kohti filmis:

EKA maja (Tallinna linnavalitsuse hoone)

Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise selts Koch ja Ko”. Endisest kooliõpetajast krõbedaks ärimeheks tõusnud Koch oli 1920-1930. aastate vahetusel kindlustusseltsi EKA direktor ja tellis siis R. Natuselt Vabaduse väljaku äärse klinkermaja (praegu linnavalitsus) projekti. R. Natuse tollase tehniku Karl Utsali mäletamist mööda tehti EKA maja väga põhjalikult mitmeid uuendusi rakendades. Kaks R. Natuse kavandatud klinkerfassaadiga maja on Tallinna arhitektuuri kontektis tõeliselt erandlikud eksoodid, mille arhitektuuri määratlemine pakkus kaua raskusi. Need majad lähtuvad teadlikult Põhja-Saksa tellisekspressionismist.
EKA maja sissepääsu kõrvale telliti laternahoidjad skulptor J. Koortilt, kes selleks spetsiaalse klinkri põletamise ahju ehitas.
Robert Natus (1890-1950) oli Viljandist pärit riidevärvali poeg. Õppis Tallinna Reaalkoolis ja Riia Polütehnilises Instituudis. Oli I maailmasõja ajal mobiliseeritud tsaariarmeesse, abiellus sel ajal kasakahetmani türte Eugeniega. Tänu enne sõda Riias sooritatud eksamitele oli 1924 Tallinna Tehnikumi esimene arhitektuuriharu lõpetaja, seega üldse I Eestis diplomeerunud arhitekt.
Kalm, M. Arhitektuuriajalooline ülevaade, http://www.hirvesoo.ee/el/roosik/ylevaade.htm (6.02.2020).