Avaleht » Filmiliigid

Lipu annetamine Pioneer pataljonile Nõmmel (1929)

Estonia-Filmi kroonika

Filmikroonika Kestus: 02:36

Huviinfo

Pioneerpataljonile lipu annetamine

Pärast Vabadussõja lõppu 1920. aasta kevadel asuti lahendama Insenerpataljoni rahuaegse paiknemise küsimust. Eesti Sõjavägede Staabi poolt valiti selleks /…/ pioneerkasarmud Nõmmel. /…/kogu pataljon koondati Nõmmele 1921. aasta jooksul. 15. märtsil 1924 lahutati Insenerpataljonist sideüksused ja väeosa nimetati ümber Pioneerpataljoniks.
Nii oli meie kodulinn [Nõmme] saanud oma väeosa, mis paiknes siin kogu iseseisvusaja.
Garnisoni ja kohaliku omavalitsuse hea läbisaamine ning koostöö oli tolleaegse eesti ühiskonna mentaliteedi üks aluseid. Teisiti ei saanud see olla ka Nõmmel. Kaitseväelased eesotsas ülemaga võtsid kõige tegusamalt osa kohaliku elu edendamisest, andes väärilise panuse siinsesse arengusse. Pioneerpataljon moodustas Nõmme linna garnisoni ning pataljoniülem oli ühtlasi Nõmme garnisoni ülem. Seetõttu oli väeosal peale oma otseste ülesannete ka linna kaitse korraldamise kohus.
Pioneerpataljoni sõdureid kasutati linnaasutuste valvamiseks /…/ Kõrvuti otses riigikaitselise tegevusega sidusid Pioneerpataljoni ja Nõmme linna ka mitmed teised üritused ja kohustused.
26. mail 1929 annetas Nõmme linnavalitsus Pioneerpataljonile lipu. See oli austuse ja lugupidamise märk oma garnisonile ja arenevale koostööle. Pataljon võttis lipu vastu täies koosseisus. Pidulikust üritusest võttis osa riigivanem August Rei, sõjaminister Mihkel Juhkam, sõjaministri abi kindralmajor Paul Lill, kaitsevägede staabiülem kindralmajor Juhan Tõrvand ja 3. Diviisi ülem kindralmajor Johan Unt. Loomulikult oli kohal kogu Nõmme linnavalitsus ja -volikogu. Nõmme linnapea Johannes Lindemann andis lipu riigivanemale, kes andis selle omakorda edasi pataljoniülem J. Haljastele.
Lõhmus, L.(2006). Nõmme militaarelu 1920. ja 1930. aastatel. Rmt: Nõmme ajalugu. Tallinn: Koolibri.

Pioneeripataljoni lipust

Lipp on kahepoolne, ühel küljel on tumerohelisel taustal kujutatud kindlust ning tammelehtedega ümbritsetud mõõga ja kilbiga lõvi. Samuti on lipule märgitud väeosa asutamise kuupäev. Väeosa embleem sümboliseerib kindlameelsust, tahet kaitsta oma riiki ning ühtekuuluvustunnet. Lipu teisel küljel on Eesti Vabariigi trikoloori keskel riigivapp ja kiri “Eesti kodu kaitseks”.
Kaitsevägi, www.mil.ee (01.10.2011).

"PiPati lipu valmistamine oli pandud kohuseks Riigikantseleile. Lipu diplom oli valmistatud Ratsaväerügemendi lipudiplomi näidise järgi, olles teiste väeosade omadega samal kujul ning lühidalt sisaldas väeosa ajalugu, annetatava lipu kujutuse jms. Lipudiplomi kavandi vaatas üle kunstnik Reindorf. Lipukava oli teinud Riigi Kunstitööstuskool suusõnaliste läbirääkimiste ja esitatud visandi järgi. 11. juulil 1928 kinnitas Vabariigi Valitsus  PiPati lipu eskiisi. Lipu põhivärviks sai Insneriväe väeliigi eralgusärv – oliivroheline. Lipuvälja keskel oli väeosa embleem – kindlus ja selle ees püsti seisev stiliseeritud lõvi. Embleemi ümbritses tammelehtedest vanik. Kindluse kohale oli kaares kirjutatud väeosa nimetus – Pioneer Pataljon - ning vasakul pool lipu alumisest servast väeosa asutamise kuupäev – 15.XII, paremal pool väesa asutamise aasta - 1917. Kindlus sümboliseeris pioneeritööd ning kindluse väravate ees mõõka hoidev ja pioneerikilbile toetuv lõvi – Kaitseväe jõudu. Lipuvarda ümber oli hõbevõru, mille peale graveeriti pataljoni nimi ning asutamise kuupäev ja aasta. Samuti kinnitati varda külge Vabadusristi II liigi aumärgi paela kahekordne lint. Lipu valmistas prantsuse firma Fraefel & Co St. Gallen´is. Visandi ja lipuvarda pidi tegema Riigi Kunsttööstuskool. Kuna pataljonile pidi lipu üle andma Nõmme linnavalitsus, määras kol-ltn Grünberg pataljoni esindama kpt Jaan Akseli. 2. maiks 1929 sai lipp  valmis. Lipu andis Nõmme linnavalitsus üle 26. mail 1929. aastal (ametkondlik kirjavahetus väeosa lipu asjas, ERA 636.1.97, ll. 167-181; PiP ülema teenistuskiri № 496 Riigi Kunsttööstuskooli direktorile 19.04.1929, ERA 636.1.104, l. 135).
"26. mail 3. diviisi ülem kindralmajor J.Unt õnnitles Pioneeripataljoni lipu saamise puhul, millel oli suur moraalne tähendus. „Lipp peab koondama ja liitma üksmeelseks pereks kõiki väeosa kaitseväelasi, kes kõik tunnistavad ühist suurt aadet. See aade on selgelt väljendatud kahesõnalises lipukirjas Eesti kodukaitseks“. Lipu annetamisel tõstis Unt eriti esile Nõmme linna ja Pioneeripataljoni pikaaegset viljakat koostööd, mis andis annetamise protseduurile sümboolsust ja tunnistust lugupidamisest ja sõprusest tsiviilvõimude ja väeosa vahel."
(3. diviisi ülema käskkiri № 51, 26.05.1929, ERA 636.1.104, l. 147)
EW Pioneerpataljon, http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=23&t=3447 (01.10.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm